"Tehisintellekt on mingitel algoritmidel põhinev tehnoloogia, mis tuleb appi seal, kus inimese ajust võib veidi puudu jääda," rääkis ta. Kui mõelda sellele, mil arvutist saab tehisintellekt, võib tuua võrdluseks piiri, millal saab lihtsast arvutusest matemaatika.

Praegu leidub tehisintellekti kõikjal meie ümber. Nutitelefon kasutab peale foto tegemist tehisintellekti, et pildi kvaliteeti erinevatest telefoni kaameratest kogutud andmete põhjal parandada. Sotsiaalmeedia platvorm näitab kasutajale postitusi, mida ta tõenäoliselt näha tahab. Linna ühistranspordisüsteem analüüsib liinide koormust, et töötada välja parim võimalik bussigraafik.

"Kui võtta näiteks mõned väiksemad kohad, kus rahvastiku tihedus ei ole väga suur ja sealsetel arstidel praktilist kogemust nii palju ei teki kui suurlinnades, siis tehisintellekt suudab hetkega läbi töötada patsiendi murede alusel kogu maailma andmepanga ja pakkuda välja sobivad lahendused, mis diagnoos tal võiks olla. Siin tulebki inimlik pool veel mängu, sest arst ise ikkagi otsustab, mis diagnoosi ta patsiendile paneb," rääkis Mering.

Seega on tehisintellektist juba praegu väga palju kasu. Sellegipoolest pelgavad paljud inimesed tehisintellekti ja selle mõju. "Kõik uus ja tundmatu tekitab inimestes kõhklust, kas seda on vaja ja millist kasu ta annab. Nagu nutitelefon, kui ta turule tuli, ei leidnud ta kohe toetust, vaid inimesed jäid nuppudele truuks," võrdles Mering. Ta leiab, et inimestel on tarvis tehisintellekti kasutamisel saada kogemusi ja seejuures häid näiteid, kuidas tehisintellekt ühiskonda, maailma ja inimesi edasi aitab.

Selleks, et tehisintellekt vales suunas ei areneks või keegi seda massiliselt pahatahtlikeks eesmärkideks ei kasutaks, teevad mitu riiki koostööd, et välja töötada ja paika panna tehisintellekti arengustrateegiad.

"Enamik tehnoloogiafirmasid, mis tegelevad tehisintellekti arenguga või on selle teadlikult oma suunaks võtnud, on võtnud vastu ka deklaratsiooni, mis reguleerib nende tööd ja deklareerib seda, et arendus on vastutustundlik, lähtub inimõigustest, on aus, lähtudes kõigi õigustest ja on ka läbipaistev. Me oleme täna selles faasis, kus tehisintellekt tekitab võib-olla hirmu selle ees, et arvuti saab targemaks kui inimene ja hakkab ise otsuseid vastu võtma. Täna me seal veel ei ole ja see tehisintellekt, mida täna arendatakse ja rakendatakse, on suuresti ikkagi inimese poolt juhitud," selgitas Mering.

Ta tõdes samas, et tehisintellektiga seotud valdkonnas on endiselt palju küsimusi ja lahendamata stsenaariume. Näiteks võib täna suhteliselt väheste oskuste ja vahenditega varustatud koolipoiss ise luua mõne rakenduse, milles olevad nutikad algoritmid võivad kogemata hakkama saada millegi negatiivsega. Mering leiab, et inimeste ligipääsu tehisintellekti arendusele tõkestada pole mõtet, vaid pigem tuleks otsida lahendust juriidiliselt poolelt.

"Kui isesõitev auto ajab inimese alla või avarii tekitab, siis keda süüdistada? Tuleks otsida tehisintellekti ja tema looja vastutust," rääkis Mering.