"Huvitaja": Üle 90 protsendi Eesti veebipoodidest on puuduliku kodulehega
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kontrollis suvel ligi 500 erinevat Eesti e-poodi. Uuringust selgus, et rohkem kui 90 protsenti neist ei ole oma kodulehele lisanud olulist tarbijale suunatud infot.
Euroopa Liidu Tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa-Tammaru selgitas Vikerraadio saates "Huvitaja", et korrektne info kodulehel on oluline nii ostjale kui ka müüjale. See peaks andma infot näiteks selle kohta, mis saab tagastatavast kaubast, kuidas müüjaga ühendust võtta võib, mille eest täpselt kaupleja vastutab jne.
"See info, mis kodulehel on, annab tegelikult esimese indikaatori selle kohta, kas see kaupleja on seaduskuulekas," rääkis Vaksmaa. Samas ei ole iga kaupleja, kelle kodulehelt mõni eelnimetatud infokild puudub pahatahtlik või ebausaldusväärne. Sageli jääb info kajastamata lihtsalt teadmatusest.
"Ma julgustaks kõiki kauplejaid oma kodulehte üle vaatama, sellepärast, et see regulatsioon, või seadusest tulenevad nõuded, missugust infot avaldada tuleb ei ole sugugi keeruline. See peaks küll igale e-kauplejale olema jõukohane oma koduleht korda teha, et kohustuslik tarbijakaitse alane info oleks seal väljas," kõneles Vaksmaa.
Puuduv info võib müüjale isegi kahju tuua. Näiteks juhul, kui veebilehel puudub teave võimaluse kohta tagastada kaup 14 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, laieneb ostjale automaatselt õigus tagastada kaup kuni aasta peale selle kättesaamist.
E-ostlemisel võib hoolimata kõigest juhtuda, et ette tuleb probleeme, olgu need siis kogemata tekkinud või sündinud pahatahtliku müüja soovil. Vaksmaa soovitab sellisel juhul esmalt pöörduda müüja poole, et asi läbi arutada, kuid vaidluse korral on alati võimalus abi otsida tarbijakaitsest.
"Alati on meie sekkumise eelduseks see, et tarbija on andnud võimaluse probleem kauplejal ära lahendada ehk esitanud kirjaliku kaebuse kauplejale."
Keskmisest enam probleeme esineb sotsiaalmeedias reklaamitavate toodetega. Sageli reklaamitakse Instagramis või muudes kanalites tooteid, mida reaalselt olemas ei ole või mida päriselt ei müüda. Vaksmaa soovitab ka siin olla tähelepanelik.
"Kui sa selle pakkumise peale klikid ja jõuad ostuprotsessini, siis tuleb vaadata, kas seal, kus sa lepingu sõlmid või tehingu teed, on kõik andmed esitatud. Kes on kaupleja ja millised on sinu õigused," räägib ta ning lisab, et tegemist on täiesti tavalise e-tehinguga, mille puhul on kauplejal ja ostjal täpselt samad õigused ja kohustused, mis e-poeski.
Suur osa kaebustest puudutab tarbijate õigust kaup 14 päeva pärast selle kättesaamist tagastada. "Oluline on teada, et 14 päeva hakatakse arvutama sellest hetkest, kui kaup on tarbijani jõudnud," toonitas Vaksmaa.
Ehkki Euroopa Liit on e-kaubanduse piirideüleselt reguleerinud, mille tõttu saab Eesti tarbijakaitsest abi näiteks Saksa veebipoega tekkinud vaidluse korral, ei ole sama Hiina, USA, või mõne muu Euroopa välise veebipoega. Vaksmaa sõnul jääb sellisel juhul üle vaid eelnevalt konkreetse poe tingimustega tutvuda ning nendest kinni pidada.
Et turvaliselt internetis ostelda, on TTJA algatanud kampaania "Osta targalt. Kauple korrektselt. Ka e-poes". Infot turvalise ostlemise kohta leiab enam aadressilt ostatargalt.ee.
Toimetaja: Urmet Kook