Veljo Otsason: tehisintellekti ajastul on haridus parim investeering ({{commentsTotal}})

Veljo Otsason
Veljo Otsason Autor/allikas: Andres Kralla

Parima tootlusega rahapaigutus, mida Eesti riik saab täna teha on tehnikateaduste ja tehisintellekti erialade mahu ning taseme kasvatamine Eesti ülikoolides. Spetsialistide koolitamine ja tipptasemel teadus on palju tulusam ja perspektiivikam investeering, kui miljardid põlevkivitööstusesse või neljarealisse maanteesse, leiab oma kommentaaris Veljo Otsason.

Tööturul on teravalt tunda innovatsiooni loomiseks ja tehnoloogia edasiarendamiseks vajalike spetsialistide puudust ning see pole ainult Eesti probleem. Meie idufirmadel läheb väga hästi ja nad saaks pakkuda huvitavat ja tasuvat tööd palju rohkematele inimestele, kui kohalikul tööturul pakkuda on.

Areng on peatamatu

Tehisintellekti tehnoloogiate abil saame juba praegu teha asju, mis isegi viis aastat tagasi olid võimatud. Tehnoloogia töötab inimesest kiiremini ja töökindlamalt, 24 tundi seitse päeva nädalas sotsiaalsete garantiideta, nõudes laialdase kasutuselevõtu järel ka palju vähem ressurssi. See areng on peatamatu.

Olen veendunud, et ükski laps, kes tänavu oma kooliteed esimeses klassis alustas, ei pea tulevikus tegema tänase autojuhi, kassapidaja, koristaja või lumelükkaja tööd. Tehisintellekti ja robootika areng viib lähimate aastakümnete jooksul murranguliste muutusteni kõikides tööstusharudes, loob täiesti uusi ning ühtlasi muudab ka paljud tänased tööd mõttetuks.

Nüüd ei kujuta keegi ette, et mobiilikõne tegemiseks peaksime helistama keskjaama, kus inimene ühendaks meid käsitsi teise mobiiliga. Samamoodi saavad meie lapsed oma tööelus keskenduda huvitavamatele ja väärtustloovamatele ülesannetele, kui robotid ja tehisintellekt lihttöö üle võtavad.

Tehnoloogia kiire areng seab väljakutseid eelkõige haridussüsteemile. Kui soovime, et ka tulevikus paistaks Eesti maailmas silma arenenud digiriigina, olles tehnoloogiamaailmas suunanäitaja ja eestvedaja, tuleb meil senisest palju enam investeerida noorte haridusse ja teaduse arengusse.

Eeldused kõrgkvalifitseeritud tehisintellekti ning reaalalade ekspertide ja teadlaste kasvatamiseks on Eestis vägagi tugevad.

Eesti koolilapsed on nutikad ja reaalainetes maailma tugevaimate hulgas. Oleme PISA testide tulemustel esikohal Euroopas, 3. kohal maailmas loodusteaduste alastes teadmistes ning 9. kohal maailmas matemaatikas. Eesti on maailmas tuntud kui innovaatiline riik ning meie e-riigi lahendusi tuuakse eeskujuks maailma arenenuimates riikides. Siit alguse saanud startupidest on saanud Eesti visiitkaart maailmas.

Spetsialistide puudus

Väikese riigina ei saa me kunagi piirduda uute lahenduste arendamisel vaid oma inimestega. Oleme aga jõudnud olukorda, et peame liiga palju lootma väljast tulevale kõrge kvaliteediga tarkvarale ja inseneeria spetsialistidele.

Maksame välisspetsialistidele mitu keskmist Eesti palka, mis tähendab, et tegelikult saaksime pakkuda huvitavad tööd ja motiveerivat tasu palju rohkematele meie enda inimestele.

Spetsialistide puuduse tõttu on mitmed Eesti tehnoloogiaettevõtted loonud oma arenduskeskused välismaale. Selle asemel saaks tulevikus olla Eesti see koht, kuhu suured rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted oma arenduskeskusi loovad.

Pikas perspektiivis on mõistlikum hoida ja arendada eelkõige oma inimesi. Teiste riikide kogemus näitab, et tipp-tasemel startup-keskused tekivad eelkõige tugevate ülikoolide juurde, kus tehakse maailmatasemel teadust. Just sealt kasvavad välja ka ettevõtlikud spetsialistid, kes loovad uusi ettevõtteid.

IT-erialade mahu suurendamine Eesti ülikoolides on kriitilise tähtsusega. Ülikoolid on astunud olemasolevaid vahendeid kasutades olulisi samme, kuid neil on kasutada 10-20 korda väiksem eelarve tudengi kohta, kui maailma tippülikoolidel.

Võrdluseks: Tartu ülikooli ja Tehnikaülikooli eelarve tudengi kohta on ca 12 000 eurot aastas, Cambridge'i ülikoolil ca 100 000 eurot, Massachusettsi tehnoloogiainstituudil 250 000 eurot ja Stanfordi ülikoolil 300 000 eurot. Isegi elukalliduse erinevust arvesse võttes on käärid selgelt liiga suured.

Meie edulood

Ka erasektor on Eestis panustamas vajalike spetsialistide puuduse lahendamisse. Üks näide on Cleveron, mis rajas ettevõtte juurde oma akadeemia, et koolitada vajalikke spetsialiste, kuna nad soovivad pakkuda tasuvat tööd ja põnevaid väljakutseid eelkõige Eesti inimestele.

Need kõik on selgelt vajalikud, kuid mitte piisavad sammud, et olukorda lahendada.

Teiseks oluliseks fookuseks on õppe- ja teadustöö kvaliteedi jätkuv kasv. Eestisse võiks lisaks meie õppejõudude tugevale kompetentsile tuua senisest enam tipp-professoreid, makstes neile motiveerivat tasu.

Lisaks kvaliteedi tõusule meelitavad oma ala tipp-professionaalid Eestisse õppima ja teadust tegema valdkonnast huvitatud noori talente üle maailma. Noortest talentidest kasvavad innovatsiooni eestvedajad ja muudatuste käivitajad ning kogemus näitab, et olles siin õppinud, jäädakse tihti mõneks ajaks tööle kohalikku tehnoloogiafirmasse või luuakse hoopis uus.

Meil on isegi olemas edulood, mis tõestavad, et ülaltoodu ei ole helesinine unistus, vaid reaalsus. 2007. aastal tollase Hansapanga professuuri stipendiumiga Austraaliast Eestisse tulnud professor Marlon Dumas on Tartu ülikoolis loonud maailmatasemel arvutiteadlaste meeskonna ning aidanud käivitada ettevõtlusõpet IT-tudengitele. Kui meil on olemas retsept ja edulood, siis miks me seda edu ei korda?

Kolmandaks peaks kindlasti suurendama edukate tudengite motivatsiooni õpingute jätkamiseks doktoriõppes. See on parim viis taastoota õppejõude ja teadlasi ülikoolidele ning kasvatada inimesi, kes arendavad teadusmahukat ettevõtlust. Selleks peab doktorantidele maksma erasektoriga võrreldavat palka, et rahalistel põhjustel ei jääks tulevasel talendil õpingud pooleli.

Kõik kolm ülaltoodud ettepanekut lähevad kokku ja toetavad Eesti tehisintellekti kasutuselevõtu analüüsi raporti järeldusi ning on baasiks enamiku ülejäänud raportis toodud soovituste elluviimiseks.

Eesti kui globaalne tõmbekeskus

Kui panustame haridusse ja tehnoloogia arendamisse, saame Eestist kujundada globaalse tõmbekeskuse tuleviku tegijate jaoks. Tõmbekeskused meelitavad väärtustloovaid talente, kes hakkavad Eestis maksma kõrgeid makse ja looma oma tööga väärtust nii kohalikele ettevõtetele kui ka riigile tervikuna.

Vähemalt 10 protsenti Eesti elanikest ehk 130 000 inimest võiksid tulevikus töötada tehnoloogia alal teadlase, spetsialisti, inseneri või ettevõtjana. Selle inimeste arvuga oleks Eesti 30 protsenti võimsama ajupotentsiaaliga, kui seda on Google Alphabet.

ETAg-i (sihtasutus Eesti Teadusagentuur) andmetel on Eesti era- ja avalikus sektoris hõivatud veidi üle 8500 teadustöötaja, kes töötavad teadlase, inseneri, abitöölise või tehnikuna. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni sektoris on Eurostati andmetel tööl ligi 30 000 inimest.

Kõrgkvalifitseeritud töötajatesse tasub riigil investeerida ka põhjusel, et võrreldes lihttöö tegijatega ei muutu kõrgkvalifitseeritud töötaja pikas perspektiivis sotsiaalsüsteemile koormaks, kui robotid lihttöö tegemise üle võtavad. Vastupidi, tööturg nõuab järjest rohkem spetsialiste, kes intelligentseid süsteeme ja roboteid välja mõtlevad, ehitavad ja töös hoiavad.

Eesti on väga hea riik tehnoloogiaettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning meie valikutest sõltub, kas püsime konkurentsis. Olen veendunud, et just praeguste noorte hariduses peitub Eesti suurim potentsiaal. Kasutame seda ja seame prioriteedid õigesti, et ka tulevikus oleks, mille üle uhkust tunda.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: