75 aasta tagusest Keila lahingust on arhiivi vähe talletunud
Harjumaal, Kumna teeristil meenutati Keila lahingut, mis toimus 1944. aasta 23. septembril ehk 75 aastat tagasi.
Ajaloolased on nimetanud 75 aastat tagasi Keilas, Pääskülas ja Tallinna lähedal peetud lahinguid noorte eestlaste katseks taastada rinde üleminekul iseseisev Eesti riik. Kumna teeristil suudeti esimene Keilasse sõitev punaarmee masin peatada. Sellele järgnes tankikolonn ja selle vastu polnud pitkapoistel jõudu. Ajaloolane Mati Mandel ütleb, et lahingud polnud siiski mõttetud.
"Nende lahingutega nii Keilas, Kumnas kui ka siis mujal Tallinna ümbruses pidurdus punaarmee jõudmine läänerannikule kaks ja pool päeva ja selle aja jooksul paljud eestlased jõudsid veel merele minna ja läände jõuda, et pääseda repressioonidest, mis peagi eesti rahvast ootasid," põhjendab Mandel.
Ajaloolased on uurinud Kumna ja Keila lahingut nii palju kui võimalik, kuid kerge see olnud ei ole.
"Arhiivides ei ole suurt midagi säilinud, aga on inimeste mälestused, mida hakkasime koguma juba 90. aastal. Selle kohta on ilmunud raamat "Pitka ja pitkapoisid - legendid või tõelisus", kus on ka legende selle kohta, aga kus on enam-vähem kõik, mis oli võimalik saada," ütleb Mandel.
Kumna mälestusmärgile asetasid pärja need eestlased, kelle vanemad lahkusid 1944. aastal Eestist. Ülemaailmse Eesti kesknõukogu esimees Aavo Reinfeldt ütleb, et 75 aastat tagasi toimunud sündmusi, mille hulka kuuluvad nii suur- ehk paadipõgenemine kui lahingud Tallinna ümbruses, ei tohi unustada.
"Me loodame, et edaspidi riik teeks selle päeva - 19. septembri - tähtpäevaks. Igal aastal me peame mäletama, mis on juhtunud," põhjendab Reinfeldt. "Mis siin juhus, siin lahingus, on väga emotsionaalne mulle, ja oli samal nädalal kui see suurpõgenemine."
75 aasta taguseid sündmusi meenutati ka Keila kiriku mälestusteenistusel.
Toimetaja: Merilin Pärli