Metsal riikliku kaitset ei ole, kuid Hiite Maja sihtasutus peab Tulimetsa kuusikut looduslikuks pühapaigaks, kus metsa majandama ei hakataks. RMK on eriarvamusel ning raietööd võivad alata juba oktoobri lõpus.

Tulimäe hiis on ametlikult kõrgendatud avaliku huviga mets ning riiklikku kaitset hiiel ei ole. See tähendab, et juhul kui RMK soovib riigimetsa raiuda, tuleb enne arutada kohaliku kogukonnaga läbi.

28. augustil toimuski kogukonna kaasamiskoosolek, kus otsustati raie kasuks, seda 14 hektari ulatuses. Kummaline on aga, et pärast koosolekut esitasid viis inimest vastuväite, et nende raievastaseid seisukohti ei võetud augusti lõpus arvesse ning Hiite Maja sihtasutust polnud isegi kohale kutsutud.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul pole üldse kindel, mis piirides hiis asub ning metsa päästmise puhul ei mängi kaitsestaatus mingit rolli.

"Me peamegi rääkima kõigepealt, mis asi on hiis, kas see on nüüd 95 hektarit riigimetsa või see on ikkagi mingi kindel koht selles metsas, mida on tähtsaks peetud ja kus on neid võidutulesid ja üritusi ja muid üritusi ja laulupidusid peetud. Kui me tahame seda metsa säilitada siin, siis me peame sellega tegelema, see tähendab ka raiumist," rääkis Sepp.

Ekspertiisi hinnang hiie osas peaks selguma aasta lõpuks, mis küll raiumisplaane ei mõjuta. Nimelt on paha tegelane siin loos üks tillukene mardikas, kelle tegevusele tahetakse piiri panna. Kuuse-kooreüraski arvukus on viimaste soojade suvedega kõvasti tõusnud ning see valmistab muret üle Euroopa. Hiite Maja sihtasutuse sõnul ei ole aga looduslikku pühapaiga majandamisele õigustust.

"Hiiepaikades kooreürask ei ole nüüd küll miski, mille pärast peaks sae puudesse lööma. Majandusmetsas loomulikult, kuid hiiemetsades looduslik kooslus uueneb ise," Hiite Maja sihtasutuse juhataja Ahto Kaasik.

Eesti Maaülikooli entomoloogi Kaljo Voolma sõnul võivad üraskid hävitada sadu hektareid metsa aastas, kuid see ei tähenda otseselt metsa kadumist.

"Kui tahetakse neid vanu kuuski, mis seal on veel säilitada mõnekümne aasta võrra, igavesti ei püsi nad kindlasti, aga seda sel juhul kui selles metsas on üraskite arvukus väike, kui üraskite arvukus on suur, siis need vanad kuused ilmtingimata kuivavad, ega mets sellepärast ei kao, kuusemets asendub lehtpuudega," selgitas teadlane.