Arstid heidavad surma dokumenteerimise e-lahendusele ette poolikust ({{commentsTotal}})

Surnuaed
Surnuaed Autor/allikas: erakogu

1. juulist alates on surma dokumenteerimine ja andmevahetus digitaalne. Kuigi Eesti Perearstide Seltsi hinnangul oli digireform õige samm, on selle lahenduse arendamine ja kasutusele võtmine seltsi hinnangul olnud tervishoiusektoris puudulik, näiteks surmateatisi elektroonilselt esitada pole veel võimalik.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Andres Lasn ütles, et surmade registreerimise elektrooniliseks muutmise eesmärk oli vähendada bürokraatiat paberkandjal ja luua patsientidele mugavam võimalus teenuse kasutamiseks. Lasna sõnul on praeguseks küll eesmärgid laias laastus täidetud, aga süsteemi väljaarendamise teekond on olnud valulik ja tegelikkuses läks ka elektrooniline surmateatiste süsteem kasutusse ajal, mil see detailides lõpuni valmis arendatud ei ole.

"Sellise suure reformi puhul tuleks võimalikult palju ette mõelda, kes on kõik need osapooled, keda hakkab muudatus mõjutama ja laskuda ka nii sügavale detaili tasemele kui võimalik. Just nimelt selles, et juba eos, enne seda kui päriselt midagi on valmis arendatud või tehtud, enne seda juba tuleksid võimalikud vead või murekohad välja," rääkis Lasn.

Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Taavi Annus ütles, et digilahendusi luues ei olegi võimalik neid lõpuni valmis teha ja kõiki detaile ette analüüsida enne süsteemi tööle rakendumist. Siiski, elektroonilise surmateatiste süsteemi näitel on Annuse sõnul esimene samm ehk kasutajamugavus loodud - inimene ei pea oma lähedase surma registreerimiseks minema enam kohalikku omavalitsusse kohale.

"Teenuse esimestel kuudel on siis digitaalset lahendust kasutades neid surmi registreeritud üle 98 protsendi ja siin septembri algul oli täiesti nädal, kus siis sada protsenti kõik oli tervishoiu poolt registreeritud, et projekt on saanud üsna hea alguse," märkis Annus.

Tõsi, surmateatised siiski veel elektroonilisi kanaleid pidi ei liigu, kuid juba kasutusel olevat süsteemi analüüsides saab Annuse sõnul arendustega jätkata nii, et ka surmateatis on ühel päeval elektroonilisel kujul, mis omakorda vähendab bürokraatiat paberkandjal veelgi.

"No hetkel see surmatõend, mis siis nagu see viimane riiklik dokument, mida varem sai kohalikust omavalitsusest ja nüüd saab haiglast, on veel paberil, aga meie eesmärgiks kindlasti on ka see saada digitaalseks. Üldiselt on seda paberit kõige selgemalt vaja matmise või tuvastamise jaoks, et siis riiklike kanalite kaudu saaks ka need matusebürood ja kalmistud, kellel võib-olla täna veel nii suurt võimekust ei ole neid digitaalselt vaadata," lisas Annus.

Ministeerium teeb Annuse kinnitusel kindlasti analüüsi ja liigub selles suunas, et saada ka viimane samm paberilt digitaalseks, mis peaks arstide töö tegema veel lihtsamaks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: