Kert Kingo: peame viima e-riiki inimestele lähemale ({{commentsTotal}})

Kert Kingo.
Kert Kingo. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo ütles ERR-ile antud intervjuus, et valitsus peab e-riiki inimestele lähemale viima ja digilahenduste kasutamist mugavamaks muutma. Eesti tugevuseks nimetas Kingo kogemust, mille põhjal teistes riikides sarnaseid lahendusi ehitada.

Kuidas te hindate IT lahenduste seisu Eestis?

Meil on selgelt palju head – on loodud töötavaid lahendusi, mis annavad inimestele väärtust (nt hoiavad kokku aega) ja on seetõttu rohkelt kasutusel, olgu tegu maksude deklareerimise, digiretsepti, ettevõtete asutamise teenusega, ka vahel kirutud digilooga jne. Ka ümberkujundatud eesti.ee on kasutajate poolt hinnatud.

Muude tegevuste seas peame tänaseks ehitatud e-riiki viima lähemale kõigile inimestele – selleks tuleb arendada interneti saadavust maapiirkondades (mis on käimas), inimeste digioskusi, aga ka mitmete digilahenduste kasutajamugavust ja aluseks olevaid protsesse.

Kas Eesti seniseid digilahendusi saab nimetada edulooks?

Meie jaoks on need mõneti juba küll eilne päev, sest tahame kogu aeg veel paremat ja uut. Kui võrdleme muu maailma ja Euroopaga, on suurem osa lahendusi teistes maades kättesaadavast kaugel ees. Eile Euroopa Komisjonilt välja tulnud Euroopa digiarengu indeksis on ka Eesti jätkuvalt kogu Euroopa tipus e-riigi poolest (kuigi Soome seekord nr 1, Eesti nr 2). Aga mõneti see ei loe – me ei pea võrdlema teistega, vaid loodud lahenduste vastavust oma inimeste vajadusele ja ootustele. Kindlasti on oluline tõsta ka meie IT toodete konkurentsi võimet globaalsemalt. Meil on potentsiaali rohkemaks.

Millised on need digilahendused, mida Eesti võiks teistesse riikidesse eksportida?

Eksporti teevad ettevõtted ja Eesti ettevõtted juba on paljudesse riikidesse lahendusi eksportinud, olgu selleks X-tee või selle edasiarendused, e-tervise või e-õiguse lahendused.

Eeskätt on Eesti tugevus ja "kaup", mida eksportida, meie teadmus ja kogemus – mille põhjal teistes riikides sarnaseid lahendusi ehitada. Konkreetset tarkvara on riigisektoris raskem riigist riiki üle kanda, sest riigivalitsemise korraldus on reeglina üsna erinev. Eesti ekspertidel on erineval moel teadmiste siirde ja konsultatsiooni kogemust 100+ riigist üle maailma ja huvi selle vastu ei rauge.

Iga nädal käib Eestis mitmeid delegatsioone mujalt maailmast tutvumas ja koostööd otsimas. IT-sektori ettevõtted on ka ise aktiivsed uusi kliente leidma, eriti Aafrika riikide suunal – mida ka riik, eriti läbi välisministeeriumi/väliskaubanduse tegevuse on toetanud.

Milline on teie seisukoht seoses e-residentsusega? On see mõistlik asi? Kuidas see Eestile kasu toob?

E-residentsus loodi majanduskasvu programmina – et meelitada Eestisse uusi digiteenuste kliente, seeläbi lisatulu ettevõtetele ja sealtkaudu ka riigieelarvesse.

E-residentsus on ses osas igati tõestanud oma potentsiaali. Juba täna toob e-residentsus sisse 2 korda rohkem raha riigieelarvesse, kui selle peale otseselt kulub. 2019. aasta eesmärk on tuua riigile 15M eur tulu (kulud on 7M eur, eeskätt äriarenduse ja väljastamise osas). Täna on 56 142 e-residenti.

E-residentsuse eesmärk on jätkuvalt globaalseks teenuseks muutumine. Ilmselt ei ole kunagi välja käidud e-residentide arv aastaks 2025 10 miljonit residenti saavutatav aga töö selle nimel peab käima.

Peame e-residentsust ka edasi arendama. Töö käib mitmes suunas. Esiteks, et oleks rohkem teenusepakkujaid ja teenuseid e-residentidele – et Eesti ettevõtted rohkem tulu teeniksid. Teiseks, et väljastamist olulistel sihtturgudel laiendada – Eesti esinduste kõrval ka nt viisakeskustega koostöös suuremaid majanduskeskusi katta, kus Eesti diplomaate veel pole. Kolmandaks, alati tuleb hoolega tegeleda e-residentsusega seotud riskidega (nt hoolikas taustakontroll) – oleme seda alati teinud, selleks aga mitmed arendused veel töös, et just eel- ja järelkontrolliga sõklad teradest õigesti eraldada.

Mida Eesti digilahendustest tuleks esmajoones uuendada, arendada? Mis on vajaka?

Parim kasutajakogemus on see, kui inimene ei pea ise midagi tegema – asjad saavad aetud ilma riigiga suhtlemata, mõnda veebiportaali külastamata ja taotlust esitamata. Riigi suund peab olema teenuseid võimalikult automaatseks ja proaktiivseks muuta. See on ka koalitsioonilepingus sihiks võetud.

Me oleme määratlenud 15 elusündmust, mille ümber käib teenuste ümberdisainimine ühe suhtluskorra põhiseks ja võimalikult automaatsena toimivaks. Esimesena on osaliselt ettevõtte alustamine juba lihtsamaks tehtud – saab kohe ka näiteks käibemaksukohuslase numbri ja töötajate registreerimise maksuametis ühe ja sama taotlusega ära teha. Töös on lapsesünniga seonduv, oma järge ootavad koolimineku, tööta jäämise, lähedase surma, jm elusündmused samamoodi.

Selle kõrval tegeleme uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamisega, eriti tehisintellekti kasutuselevõtuga. Valitsus arutab lähinädalail Eesti tehisintellekti tegevuskava, mis põhineb hiljuti valminud ekspertrühma tööl. Riigis on meil juba 15+ kratirakendust kasutusel (nt tööotsijate paremini töökohtadele suunamiseks, toetuste kasutamise kontrolli tõhustamiseks, jm), töö käib eri valitsusalades mitmete teistega (nt kultuuripärandi digikogude haldamiseks, kohtuistungite automaatseks protokollimiseks, jm).

Peame pidevalt tegelema edasi ka seni loodud lahenduste ülalhoiu ja turvalisena hoidmisega. Tegeleda lahenduste küberturvalisusega. Selleks tuleb lähiaastail veel lisaraha leida, seekord RES raames see võimalik polnud. Aga töö ses suunas käib. 

Mis on väliskaubanduses need uued ekspordiartiklid, millest Eesti saaks kasu lõigata?

Esmalt soovin rõhutada, et me vajame rohkem selliseid ettevõtteid, kelle tootmine on keskendunud omatoodete arendamisele, turundamisele ning müügile. Me peame soodustama ja toetama selliste ettevõtete teket ning kasvu, kel on ambitsioon ja võimekus arendada ning müüa terviklikke lahendusi, mis koosnevad innovaatilisest kõrgema kvaliteediga tootest, kombineerituna asjaliku ja usaldusväärse teeninduse ning logistiliste lahendustega. Selliste terviklike pakkumuste juures kasvab ka me lisandväärtus, sealhulgas võimekus küsida kõrgemat hinda.

Siinkohal on samuti oluline märksõna 'nišitooted', sest üldjuhul me ei lähe kasu lõikama masstarbimisele mõeldud kaupade müügilt, vaid sellelt, et vastame mõne spetsiifilise sihtgrupi või -turu ootusele, olgu siin selleks mahetooted Aasiasse, käsitöösaunad kuulsustele või töölaevad eririikide avalikule sektorile. Teiseks, pole kahtlustki, et palju ekspordipotentsiaali on ka teenuste valdkonnas, seda tõestab ainuüksi asjaolu, kuidas teenuste ekspordimaht on aastate vältel kasvanud. Üheks väga võimekaks sektoriks teenuste eksportimisel on seejuures IKT. Peame riigina lihtsalt aitama kaasa kontaktide vahendamisel ning usalduse tekitamisel.

Lisaks tooksin näitena välja ka me lennunduse valdkonna, kelle sõnul nende panus Eesti SKT-sse võib järgnevatel aastatel kasvada viie protsendini. Seega potentsiaali rahvusvaheliselt kasvada on, kuid selle eelduseks on lennundusvaldkonna ettevõtete koostöö parandamine, valdkonna strateegia loomine ning elluviimine, sh investeeringute tegemine infrastruktuuri ning tööjõusse.

Lühivastus antud küsimusele on seega see, et kõige rohkem kasu lõikame eelkõige seal, kus Eesti ettevõtete ambitsioon, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ning koostöö nii sektorisiseselt kui riigiga toimivad käsikäes.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: