"Hiina välispoliitika on "tõusnud püsti" ja saanud "tugevaks"." Just nii kirjutab Pekingi päevaleht Xinjingbao. Artikli toon ja sõnum ei vasta tegelikult Pekingi mõjuka väljaande üldisele tonaalsusele, kuid just sellise sõnumiga artikkel eelmisel nädalal lehes avaldati.

Artikli autor on Hiina riigijulgeolekuministeeriumiga seotud Kaasaja Rahvusvaheliste Suhete Instituudi maailmapoliitikaosakonna direktor Chen Xiangyang. Ta ütleb, et maailm seisab silmitsi tektooniliste muutustega ning Hiina välispoliitika ülesandeks järgmise saja aasta jooksul on juhtida maailm Hiinale soodsas suunas.

Hiinast on rahvusvahelisel areenil saanud viimase 70 aasta jooksul pimeduses kobajast aktiivne teenäitaja, nii ütleb professor Chen. Hiina tõusu strateegiliseks eesmärgiks on saada suurriigiks, kuid Chen Xiangyang sõnul peab selleks esmalt looma head suhted naaberriikidega. Samuti tuleb üles ehitada ühise saatusega riikide kogukond ning demokraatlikud ja õiglusel põhinevad rahvusvahelised suhted.

Vahekommentaarina tuleb Hiina poliitilist leksikoloogiat appi võttes see kõik lahti seletada.

Ühise saatusega riikide kogukond tähendab hetkel Lääneriikide poolt üles ehitatud globaalsele korrale alternatiivse süsteemi loomine, kus juhtroll on Hiinal. Selle kontuurjooned võtavad üha selgema kuju.

"Demokraatlikud rahvusvahelised suhted" tähendab kolmanda maailma riikide hääle esindamist imperialistliku Lääne vastu. Samasse kategooriasse läheb ka õiglusest rääkimine - Lääs on viimased 200 aastat ainult ebaõiglust külvanud ning Hiina tugevaks saades on aeg õiglus jalule seada. Nii ütlebki professor Chen Xiangyang oma artiklis sõna-sõnalt, et arengumaad peavad ühinema.

Et maineka instituudi sõnum tavainimesele kaugeks ei jää, toob Chen Xiangyang oma artiklis Hiina välispoliitika ühe olulise aspektina välja ka selle, et Hiina loo rääkimisel maailmas on oluline roll inimestevahelistel suhetel.

Nii rõhutab professor Chen, et inimestel laias maailmas peab olema võimalus õppida tundma Hiina väärtusi. Et see dialoogisoov väga idealistlikuna ei tunduks, lisatakse artiklis, et "Ameerika ülemvõimule" ja "populismile" tuleb Hiinal Uuel Ajastul luua vastukaaluks ühise saatusega riikidest koosnev paralleelmaailm.

Kõike seda lugedes on ilmselge, et Hiinal ei olegi kavatsust praeguse maailmakorraga kohaneda, vaid tahab seda vastavalt enda soovidele totaalselt muuta.