Seistes Tianameni väljakul kõnepuldis, kust Mao Zedong 1949. aasta 1. oktoobril Hiina Rahvavabariigi välja kuulutas, kiitis nüüdne president Xi Jinping "Hiina unistust" - oma riigi kunagise hiilguse taastamise nägemust. 

"Pole jõudu, mis suudab raputada selle suure rahva alustalasid," lausus Xi Tiananmeni väljakul, kõrval kompartei juhid.

"Mitte ükski jõud ei suuda peatada hiina rahvast ja Hiina riiki edasi liikumast," ütles Hiina mõjuvõimsaim juht pärast Maod. Siis astus Xi avatud katusega autosse ning tervitas paraadile toodud 15 000 sõjaväelast koos umbes 580 sõjamasinaga.

Pidustuste algust tähistasid Tiananmeni väljakul kõlanud sümboolne 70 kahuri saluut ning riigilipu heiskamine.

Pekingi võimud sulgesid teid, keelasid tuulelohede lennutamise ja panid baaride uksed kinni ürituse tarbeks, millega tähistatakse sõjast murtud riigi teekonda maailma suuruselt teise majandusega riigiks.

Xi silme eest sõidab või lendab läbi sõjaväelaste, tankide, lennukite ja muu sõjatehnika faalanks. Analüütikute arvates teevad paraadil debüüdi ka mitu tuliuut relva - näiteks üks ülihelikiirusel lendav droon ja kogu USA-d tabada suutev mandritevaheline ballistiline rakett.

Paraadile järgneb rongkäik, kus osaleb 100 000 tsiviilisikut, näidatakse Hiina suurimaid saavutusi ning lastakse lendu 70 000 tuvi ja sama palju õhupalle. Õhtul toimub Tiananmenil hulk etteasteid ning lastakse ilutulestikku.

Xi on küll riigi mõjuvõimsaim liider pärast Maod, kuid siiski panevad mitmed väljakutsed proovile nüüdse presidendi võime hoida majanduslikku ja poliitilist stabiilsust.

"Partei loodab, et see üritus suurendab tema legitiimsust ning toetust seest ja väljast tulevatele raskuste vastu," ütles teadur Adam Ni Sydneys asuvast Macquarie ülikoolist.

Kaubanduskõnelused USA-ga venivad ning seakatkupuhangu tõttu asus järsult kasvama rahva seas menuka sealiha hind. Suurim peavalu on aga Hongkong, kus demokraatiameelsed protestijad üritavad tõmmata maailma tähelepanu Pekingist enda vabaduste piiramisele.

Hongkongi politsei ootab vägivalda üle linna. Võimud hoiatavad, et protestimine saab olema "väga-väga ohtlik", kuid maskides protestijad vastavad, et "türanniaga silmitsi seistes saame võidelda vaid nii nagu see on meie viimane lahing".

Jõuametkondade töötajad paigutati üle linna ning meeleavaldajad juba marsivad läbi linna tänavate. Kohalikud ametnikud aga vaatasid lipuheiskamise tseremooniat suletud uste taga.

Trump õnnitles Hiinat asutamise 70. aastapäeva puhul

USA president Donald Trump õnnitles teisipäeval oma Hiina ametivenda rahvavabariigi asutamise 70. aastapäeva puhul. 

"Palju õnne president Xi (Jinpingile) ja Hiina rahvale Hiina Rahvavabariigi 70. aastapäeva puhul," kirjutas Trump avalduses. 

Kuigi suhted USA ja Hiina vahel on Trumpi ametiajal halvenenud, siis Trump on korduvalt rääkinud pooldavalt Hiina presidendist, kirjutas Associated Press. 

Ekspert: Hiina suurim probleem on sõnavabadus

Eesti välispoliitika instituudi nooremteadur Hiina sise- ja välispoliitika teemadel Frank Jüris rääkis "Ringvaates", et Hiina üks suuremaid saavutusi 70 aasta jooksul on olnud vaesusega võitlemine.

"800 miljonit inimest on vaesusest välja tõstetud. Samas on sellel ka oma varjukülg - ühiskonnas on tohutult kasvanud ebavõrdsus," lisas Jüris.

Teine saavutus on Jürise hinnangul see, et mõne aasta eest allkirjastas Hiina Pariisi kliimaleppe. Samas on ka sellel tema sõnul oma varjukülg. "Kui siseriiklikult on Hiina tegemas suuri edusamme taastuvenergia kasutusele võtmisel, siis Vöö Ja Tee initsiatiivi rakendamisel tundub, et see saaste eksporditakse Vöö Ja Tee initsiatiivi riikidesse," selgitas Jüris.

Suurim probleem Hiinas on aga sõnavabadus. "Sellised vabadused nagu meeleavaldusvabadus, vaba press. Selliseid asju kahjuks Hiinas ei ole. Seda on Kommunistlik Partei seni õigustanud majanduskasvuga. Kui majanduskasv peaks takerduma, siis Kommunistlikul Parteil läheb üha raskemaks enda võimuloleku õigustamine," rääkis Jüris.