President Kaljulaid: lai riigikaitse ei tule tasuta kätte ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid nimetas riigikaitsekonverentsil Venemaad kahanevaks ja kuhtuvaks impeeriumiks.
President Kersti Kaljulaid nimetas riigikaitsekonverentsil Venemaad kahanevaks ja kuhtuvaks impeeriumiks. Autor/allikas: Arno Mikkor / Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus ICDS

Sõjalist kaitset nii iseseisva kaitsevõime kui ka liitlassuhete üles ehitamisel on Eesti arendanud päris hästi, kuid meie pudelikaelaks on lai riigikaitse - valmisolek selleks, et kriisi ajal ühiskond kokku ei variseks, hoiatab president Kersti Kaljulaid.

Kõrgemate riigikaitsekursuste riigikaitsekonverentsi avakõnelejana esinenud Kaljulaid kinnitas, et Eestil on reaalselt mehitatud ja relvastatud reservarmee, tugev Kaitseliit, valmis tundidega tegutsemiseks ja "rohkem ei pruugigi meil aega olla".

President Kaljulaid, kes on põhiseaduse järgi ka riigikaitse kõrgem juht, tunnistas, et meie kaitsevägi on "tugev maal, nõrk merel ja suhteliselt nähtamatu õhus" ning et "liitlaste olemasolu või nende puudumine on elu ja surma küsimus".

Ent laia riigikaitset nimetas Kaljulaid valdkonnaks, "millega me rahul olla ei saa". Lai riigikaitse tähendab kogu ühiskonna valmisolekut saada kriisi korral hakkama, olgu selleks meditsiinisüsteemi toimimine, rohkem kui paar päeva kestev elektrikatkestus, ka näiteks ulatusliku evakuatsiooni korraldamine.

See tähendab lisaks erinevate asutuste kriisiaegsetele operatiivkavadele samuti pidevat harjutamist, vajalikke varusid ja valmisolekut. "Aga see kõik ei tule tasuta kätte," tõdes Kaljulaid, kutsudes rahastama laia riigikaitset n-ö programmi põhiselt. "Me ei räägi sadadest, vaid kümnetest miljonitest."

Kaitsevägi peab piltlikult öeldes täna olema valmis sõtta minema, aga ülejäänud osa ühiskonnast ootab järgmist eelarveperspektiivi, piltlikustas Kaljulaid praegust olukorda.

Laia riigikaitse ülesandeks nimetas ta jõudmist sinnamaani, kus kogu ühiskond oleks valmis ennast kaitsma, kuid oleks seejuures enesekindel, mitte hirmunud. "Enesekindlat rahvast on raskem rünnata, kui rahvast, kes muudkui ootab, et midagi juhtub," ütles ta.

Suurimaks julgeolekuohuks nimetas president Kaljulaid ettearvatult Venemaad, iseloomustades seda sõnadega "kahanev ja kuhtuv impeerium". Kehva majanduse ja iibega näeb Venemaa ka ise oma võimaluste akent sulguvana ja peab tegema kiireid asümmeetrilisi samme, hindas Kaljulaid. Tema sõnul on Venemaa tugevuseks Euroopas konventsionaalse sõja pidamise võimekus ja tuumaarsenal.

Toimetaja: Toomas Sildam

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: