Praegu kehtivas riigikaitseseaduses on isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmetena sõjaseisukorra ajal märgitud, et vabariigi valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni sõjaseisukorra lõppemiseni keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.

Samuti, et vabariigi valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni sõjaseisukorra lõppemiseni peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut.

Uues kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõus seisab, et vabariigi valitsus või tema volitusel tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet ning kaitsevägi võivad erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks.

Seaduses on rõhutatud, et käesoleva paragrahvi lõike üks alusel võivad tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet ning kaitsevägi keelata meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni kuuluv opositsiooni esindaja Raimond Kaljulaid (SDE) ütles, et temale tundub seadus adekvaatne.

Kaljulaid selgitas, et olgugi, et õigus meediateenuseid piirata laieneb ametitele, jääb otsustajaks ikkagi valitsus.

"Kuna kriisiolukorda juhib valitsus ja peaminister, siis neid otsuseid ei tehta kuidagi juhuslikult või suvaliselt, vaid neid tehakse vastavalt sellele, milline on kriisi lahendamise vajadus. Teiselt poolt on see taust jah olemas, et sõja ajal on selge see, et päris nii ei saa, et kõik, mis juhtub, võib kohe reaalajas kuhugi üle kanda. Selge see, et päris nii lihtsalt ei ole võimalik sõjalist vastupanu osutada," rääkis Kaljulaid.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ütles ERR-ile, et meediaväljaannete tegevuse piiramise võimaluste kasutamine saab kõne alla tulla alles pärast seda, kui riigikogu on välja kuulutanud erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. "Nende erikordade kehtestamisele on seatud ranged kriteeriumid – erakorralise seisukorra saab välja kuulutada põhiseaduslikku korda ähvardava tõsise ohu korral. Sõjaseisukorra eelduseks on olukord, kus ohus on Eesti riigi iseseisvus, sõltumatus või territoriaalne terviklikkus," ütles ta. 

"Seega on neid meetmeid võimalik rakendada üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ning riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitseks. Iga selline otsus peab põhinema konkreetsel ohuhinnangul ning olema kooskõlas põhiõiguste piiramise üldiste põhimõtetega: valida tuleb kõige vähem kahju tekitav meede, seda saab rakendada vaid eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses ning seni, kuni see on vältimatult vajalik. Ka kriisiolukorras järgitakse sõna- ja ajakirjandusvabaduse põhimõtteid ning piirangute eesmärk ei saa olla kriitilise arvamuse või ebamugavate küsimuste vaigistamine," rääkis Tori.

"Kõne all on eelkõige selline teave, mille avaldamine võib vahetult kujutada ohtu inimeste turvalisusele või kahjustada kaitse- või päästetegevuse läbiviimist. Näiteks pilt, video või muul kujul info kaitseväe üksuste või sõidukite liikumise või paiknemise kohta või teave riigi julgeoleku seisukohalt oluliste objektide, nende seisukorra või turvameetmete kohta," lausus ta.

Tori sõnul täpsustab eelnõus kavandatud muudatus, kuidas ja kes saab selliseid piiranguid erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal rakendada.

"Kui praeguses õigusruumis on otsustusõigus eelkõige valitsuse tasandil, siis seaduse jõustumisel võivad pärast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamist riigikogus valitsuse volitusel meetmeid rakendada ka asutused, kellel on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamisel keskne roll ja kelle puhul võib kiire sekkumine olla vajalik. Eelnõu koostamisel piirati see õigus teadlikult vaid nelja konkreetse asutusega," selgitas Tori.

Tori rääkis, et piiravate meetmete rakendamise võimalus on seotud kriisijuhtimise rolliga ning selle rakendamise vajadus mõeldakse eelnevalt läbi nii iga asutuse kui ka riigi kriisiplaanis. Kriisiplaanide koostamise käigus mõeldakse tema sõnul läbi ka see, millise mõjuga meetmed volitatakse valitsusasutusele ja millised jäävad vaid Vabariigi Valitsuse pädevusse. 

"Eelnõuga tugevdatakse ka järelevalvet ning laiendatakse õiguskantsleri volitusi järelevalve tegemisel. Õiguskantsler kontrollib eelnõu kohaselt muu hulgas seda, kas erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamine on kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsleri järelevalve alla kuuluvad ka korraldused, millega kriisiolukorras piiratakse inimeste põhiõigusi ja -vabadusi," ütles Tori. 

"Nagu teistegi piiravate meetmete puhul on arutelu selle üle, millistes olukordades ja kuidas selliseid meetmeid kasutada, igati vajalik. Samuti on oluline läbi mõelda, millist juhendamist, pädevusi ja tööriistu võiks rakendajatele sellistes olukordades anda," lisas Tori veel.

Uus kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu on riigikogus läbinud kaks lugemist. Kolmas lugemine toimub järgmise nädala teisipäeval ja siis võetakse eeldatavalt see seadusena vastu.