Volinik: ratastooliga ei pääse paljudest raudteeületuskohtadest läbi ({{commentsTotal}})

Raudteeülekäik.
Raudteeülekäik. Autor/allikas: Karin Koppel

Ratastoolis inimeste vaba liikumine raudteeülekäigukohtadel on takistatud ning tihti muudetud võimatuks, teatas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta kolmapäeval majandusministeeriumile saadetud kirjas.

Esmakordselt pöördus volinik selle küsimusega ministeeriumi poole juba tänavu juulis, mil ta tõi välja, et raudteeülekäigukohti puudutavate eri määruste vahel on vastuolud, mistõttu on liikumispuudega inimeste vaba liikumine raudteeülekäigukohtadel oluliselt takistatud või muudetud võimatuks.

"Mure on tekkinud sellest, et sooviga piirata jalgratturite liikumist on ühtlasi muudetud võimatuks ratastoolis liikujate läbipääs," sõnas Pakosta.

Ta märkis, et 1999. aastal kehtestatud määruses on raudteeülekäigukoha teekatendi minimaalseks laiuseks sätestatud 1,6 meetrit. Samas määruses on muu hulgas paika pandud ka see, et raudteeületuskoha piiranguks jalgratturile seatavad tõkked jätavad katendi laiuseks minimaalselt ühe meetri, see pole aga ratastoolis liikujale piisav laius, eriti pöörete tegemiseks, ning on ka vastuolus määruse teiste punktidega.

Seetõttu tegi Pakosta ettepaneku kõrvaldada raudteeülesõidukohtadelt tõkked, mis ei vasta Euroopa Komisjoni määratletud normidele ning majandusministeeriumi enda kinnitatud projekteerimisnormatiividele.

"Lisaks teen ettepaneku kõrvaldada juba rajatud tõkendid selliselt, et ka ratastoolis liikujad saaksid raudteed ohutult ületada," lisas volinik.

Majandusminister Taavi Aas vastas seepeale Pakostale, et majandusministeeriumi hinnangul ei ole määrused siiski omavahel vastuolus ning ka ratastoolis liikujad saavad ülekäigukohal raudteed ohutult ületada, ilma et peaks eemaldama selleks otse liikumist takistavaid tõkkeid.

Aas märkis, et Eestis kehtestatud normides on tõkete omavahelise miinimumkauguse nõuded isegi karmimad kui Euroopa Komisjoni määrus ette näeb.

"Kõik nõuetekohased tõkked on rajatud ohutuslikul eesmärgil, takistamaks otsesuunas vabalt raudteele liikumist ja siin on mõeldud nii jalakäijat, ratturit, lapsevankrit lükkavat inimest kui ka ratastoolis liikujat," sõnas Aas.

Pakosta kirjas oli ka foto Kitseküla raudteeületuskohast, kuid Aasa sõnul on ministeerium selle paiga üle mõõtnud ning ületuskoht vastab nõuetele.

2. oktoobril saatis volinik majandusministeeriumile uue kirja, kus teatas, et nende seisukoht pole siiski muutunud. Pakosta märkis, et on kohtunud MTÜ-ga Ligipääsetavuse Foorum ja nendega koos pannud kirja peamised probleemid, millega puuetega inimesed raudteeülesõidukohtadel silmitsi seisavad.

Näiteks on üldjuhul ratastooliga võimalik piirete vahel liikuda, aga see ei ole alati ohutu, takistuseks on järsud tõusud raudteetammile ja käsipuude ning puhkeplatvormide puudumine, nägemispuudega inimestele on ohtlikud alt tühjad liikumispiirded, mille alt juhtkoer läbi läheb ja mida kepiga kombates ei tunne, ning ka kontrastselt tähistamata piirded.

"Siinkohal leiame, et meie arusaamad komisjoni määruse, projekteerimise normide ja juhendi tekstist on erinevad teie vastuses olevatest põhjendustest," tõdes Pakosta ja tegi ettepaneku tõkete vahemaad siiski muuta.

Samuti soovitas ta määratleda puudused koostöös puuetega inimesi esindavate ühingutega ning panna paika raudtee ja -ülekäigukohtade omanikega puuduste kõrvaldamise ajakava.

Majandusministeeriumil tuleb Pakostale vastata hiljemalt 1. novembriks.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: