Puudega inimesed peavad ministeeriumi arusaama ühistranspordist küüniliseks ({{commentsTotal}})

Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.
Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. Autor/allikas: ERR

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) peab küüniliseks majandusministeeriumi seisukohta, et puuetega inimestele ei saa igaks erijuhtumiks sobivaimat sõiduvõimalust tagada. Koda ootab ministeeriumilt lahendusi ja ajakava, kuidas saavutada ligipääsetav ühistransport.

Õiguskantsleri büroo juhtis mais majandusministeeriumi tähelepanu sellele, et kui raudteel käivad ümberkorraldused ja rongid asendatakse asendusbussidega, muutub liiklemine ratastooliga või kaksikute vankriga sõitjate jaoks keeruliseks.

Juunis vastas ministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas õiguskantslerile, et ronge asendatakse bussidega harva ning erijuhtumite puhul, mil tõesti asendusbussid käiku pannakse, ei ole alati võimalik kiiresti tagada samaväärseid sõidumugavusi ja teenusetaseme norme kõikidele reisijagruppidele.

Puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht ütles, et majandusministeeriumi seisukoht tekitab hämmastust, eriti seitse aastat peale ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist Eestis.

"Selle asemel, et pakkuda välja lahendusi ja ajakava puudega inimestele ligipääsetava ühistransporditeenuse samm-sammuliseks saavutamiseks, põhjendab ministeerium rongide asendusbusside ligipääsmatust asjaoluga, et bussid on meil üleüldiselt halvasti ligipääsetavad," sõnas ta.

Habichti hinnangul mõjub viitamine ligipääsetavate busside kallile hinnale ja puudega reisijate vähesele arvule mõnevõrra küünilisena. Ta märkis, et puudega inimesed ei hakka ilmselt kunagi moodustama elanikkonnast enamust, kuid just vähemate võimalustega inimeste kaasamine on kõigi ülejäänute, eelkõige riigi ülesanne.

"Näiteks on 2016. aastal käivitunud töövõimereformi peamine põhimõte oli aidata aina enam puudega inimesi avatud tööturule. Täna võime tõdeda, et tänu Eesti Töötukassa tublile tööle ja tööandjate avatud suhtumisele on tööle saanud oodatust enamgi meie inimesi. Samas oleme teadlikud, et paljudel on töötamine takistatud just ligipääsmatu ühistranspordi tõttu. Ligipääsetav ühistransport on kui hügieenitegur teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemiseks – olgu selleks õppimine, töö või vaba aja tegevused," tõdes Habicht.

Ta tõi vastukaaluks välja ka häid näiteid, näiteks on väga hästi ligipääsetavad Tartu ja Pärnu linnatransport ja ka Tallinna oma, kuigi mitte veel sada protsenti. Samuti tõi EPIK-i juht positiivsena esile Elroni ja rongitranspordi, kui jätta kõrvale hiljutine tagasilöök Pärnu suunal.

"Ääremärkusena lisan, et õiguskantsleri kirjas oodati selgitust eelkõige pikaajalise püsilahendusena, näiteks rongi asemel Pärnusse jõudmiseks kasutatavaid busse, mitte erandkorras rakendatavate osas," lausus ta.

Samuti on Habichti sõnul jäänud majandusministeeriumil täiesti tähelepanuta iseseisva ja väärika elu põhimõte, millele on puuetega inimeste õiguste konventsioonis pühendatud terve artikkel.

"Jah, alati jääb inimesi, kes puude tõttu vajab teise inimese abi. Kuid enamus puudega inimestest suudab hästi ligipääsetavas keskkonnas ja abivahendite toel tulla toime iseseisvalt, mis on väärika elu peamisi aluseid. Mõistame, et ligipääsetavad lahendused ei sünni üleöö, nõuavad planeerimist, aega ja vahendeid. Kuid põhjendada taandarengut rongitranspordi ligipääsetavuses kui iseenesestmõistetavust ei mõju seitsme aasta eest ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud ja edasipüüdlikuna näida soovivale riigile kohaselt," nentis puuetega inimeste koja juht.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: