Pakosta saatis riigikantseleile ja riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku täiendada teisel lugemisel olevat karistusseadustiku muutmise eelnõu. Ministeerium soovib oluliselt karmistada karistusi välismaalase ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise ehk migrantide smugeldamise eest.

Eelnõu järgi tõstetaks karistusseadustiku alusel tavapärase piiriületuse korraldamise eest määratav vangistus kuni viie aastani ning raskendavatel asjaoludel ühe kuni seitsme aastani.

Raskendavateks asjaoludeks loetakse tegu, kui see pannakse toime eluohtlikult, korduvalt või kahe ja enama isiku suhtes, samuti tõstetakse konkreetse paragrahvi karistusmäära üheaastaselt kolmeaastasele vangistusele.

Muudatuste põhjenduseks toob justiitsministeerium naaberriikidest lähtuvad hübriidrünnakud ning migrantide ja smugeldajate arvu hüppelise kasvu Eestis.

"Eesti lähiriigid on viimasel ajal sattunud hübriidründe alla, mis seisneb selles, et vaenulikud naaberriigid soodustavad kolmandatest riikidest pärit migrantide suurel arvul tungimist üle riigipiiri. Sellega seoses on nähtavalt suurenenud ka Eestisse saabunud illegaalsete piiriületajate arv. Ebaseaduslikke piiriületajaid abistavad sageli kurjategijad, kellele migrandid enda Euroopa Liitu smugeldamise ja ebaseadusliku piiriületamise korraldamise eest maksavad," märkis Pakosta ettepanekus.

Kui mullu registreeriti Eestis 11 taolist kuritegu, siis tänavu kaheksa kuuga registreeriti neid juba 26. Politsei- ja piirivalveameti andmetel tabati 2025. aastal Schengeni-sisesel läbirändel Eestist 27 isikut, kes viibisid siin ebaseaduslikult, siis tänavu esimese kaheksa kuuga oli selliseid isikuid tabatud juba 181.

Pakosta märkis, et nii ebaseadusliku piiriületuse korraldamine kui ka Eestis illegaalselt viibimise toetamine on ohtlikud kuriteod, mille eest on praegu ette nähtud küllaltki leebed karistused ning kehtiv seadus ei võimalda arvesse võtta isegi seda, kas tegemist
on korduvrikkumisega või suuremat varalist kasu võimaldava mitme migrandi korraga riiki toimetamisega.

Seda, et karistusrisk ei ole piisavalt heidutav, näitab viimasel ajal sagenenud kuriteointsidentide arv ning see, et kuritegelikel võrgustikel ei ole nähtavasti erilist probleemi kaastööliste värbamisega, lisas ta.

"Teisisõnu – kehtivas seaduses 2015. aastal kehtestatud sanktsioonimäärad ei vasta enam väljakujunenud olukorrale, ei ole piisavalt heidutavad ning neid tuleb seetõttu tõsta. Lisaks, heidutamaks korduvrikkujaid, tuleb ka nende eest mõistetavat võimalikku suurimat karistust tõsta selliselt, et mitme välismaalase või korduv välismaalaste ebaseaduslikult üle piiri toimetamine muutub esimese astme kuriteoks," kirjutas Pakosta ettepanekus.

Karistuste karmistamist on vajalikuks pidanud nii siseministeerium kui prokuratuur, märkis ta.

Lisaks soovib Pakosta eelnõu täiendada punktiga, mille järgi karistatakse riigikaitseliselt olulise objekti kahjustamise eest ühe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

Riigikaitseliselt oluliste objektide alla kuuluvad ettepaneku järgi kaitseväe, kaitseliidu, julgeolekuasutuse, päästeasutuse, politsei- ja piirivalveameti või kaitsetööstusettevõtja kriisiülesannete täitmise seisukohalt oluliseks tegevuseks kasutatav ehitis,
rajatis, sõiduk, seade või muu vara.

Pakosta tõi näiteks tänavu augustis Tallinnas toimunud tulekahju kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi kasutuses olnud hoones.