"Sel sügisel on plaanis valitsuse tasandil läbi mängida lauaõppus, kuidas tagada kriitiliste teenuste, nagu side, vedelkütus, ravimid ja toidukaubad, tagamine suure elektrikatkestuse olukorras," ütles peaminister Jüri Ratas 2. oktoobril kõrgemate riigikaitsekursuste riigikaitsekonverentsil.

Peaminister kutsus enam kui 500 kuulajat mõtlema, kas nende tööandja – olgu see riigiasutus, kohalik omavalitsus või ettevõte – on valmis kriisi, näiteks pikema elektrikatkestuse korral, oma tegemistega jätkama 24, 48 või 72 tundi?

"Kas teil on olemas plaan ja vahendid selleks? Kas teil on näiteks teada, kelle varugeneraatorit kasutada saate või milliseid sidevahendeid kasutada mobiilside katkemise korral? Sest kriisi ilmnemisel ei saa üksnes lootma jääda riigi ressurssidele, kriisiks valmistumine algab igaühest meist," rääkis Ratas.

Kas valitsusjuht võttis sellega tsiviilkriisi ajal vastutuse riigilt? Ei. "Riik peab aitama tagada, et iga inimene, pere ja kogukond tunneks ennast Eestis turvaliselt ka ettenägematute juhtumite korral," lubas ta.

Ratase räägitud õppust valmistab ette riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo. Selle direktor Indrek Sirp täpsustab, et tegemist on osana siseministeeriumi juhitud üleriigilisest kriisiõppusest CONEX, mis toimub iga nelja aasta järel.

Hilissügise ühel päeval, mida pikalt ette ei öelda, ja stsenaariumi järgi, mida täpselt ei tutvustata enne isegi ministritele, hakkab valitsus lahendama olukorda, kus suurest elektrikatkestusest või muul põhjusel on tekkinud ulatuslikud sideprobleemid.

"Kõlab väga ametlikult ja kantseliitlikult, aga me testime valitsuse otsuste tegemise protsessi," ütles koordinatsioonidirektor Indrek Sirp. "Seeläbi saab valitsus teadlikumaks nii meie haavatavusest kui ka meie võimetest."

CONEX2019 eesmärk ongi testida ja tuvastada elutähtsate teenuste ristsõltuvus ning see puudutab nelja valdkonda: side, vedelkütuse, toiduainete, ravimite kättesaadavus kriisis, mille üheks osaks on ulatuslik elektrikatkestus.

Valitsuse lauaõppuse avalikustanud peaminister Ratas meenutas hoiatava näitena jaanuarikuist Saaremaad, mida tabas kolm ja pool tundi kestnud elektrikatkestus. "Saarlased oli tarmukad ja said jaanuaris hakkama, aga peame valmis olema analoogseks juhtumiks palju suuremas mahus," tegi Ratas kokkuvõtte.

Saare vallavanem Madis Kallase arvutis on siiani tolle elektrikatkestuse kriisilogi, kui Kuressaares ja linna ümbruses kadus 9. jaanuaril kell 9.50 elekter, mis taastus kell 13.45.

Elektrita jäi siis 15 000 tarbijat, nende seas haigla, lasteaiad ja koolid, veevärk, ettevõte Kuressaare Soojus. Haiglas ja veetöötlusjaamas pandi käima varugeneraatorid, ühe katlamaja hakkpuidu katlad seisatati ja generaatori toitel käivitati õlikatlamaja, aga Kuressaares seiskus täielikult kanalisatsiooni ärajuhtimine, hooned hakkasid tasapisi jahtuma.

Aga see polnud veel kõik. Elektrita jäänud sidevõrgud läksid levist välja, korraga olid tummad lauatelefonid ja osa mobiilivõrke, lauaarvutid pimedad.

"Õnneks oli õhutemperatuur sel päeval +2, ilm tuulevaikne ja valge aeg. Aga kui olnuks vastupidi – 15 kraadi külma, tugev tuul ja öö?" väristab vallavanem Kallas õlgu.

Saare vallavalitsus pööras need tunnid hiljem suureks harjutuseks, et mis on praegu kriisi ajal kõige nõrgemad kohad.

"Meie kaks sagedast ohustsenaariumi ongi Kuressaare ja Nasva piirkonna üleujutus ning ulatuslik elektrikatkestus," teab Madis Kallas. "Nendeks tuleb meil valmistuda, et olla valmis hoidma ka siis käigus veevarustust, kanalisatsiooni, kütet."

Neli aastat tagasi, õppuse CONEX2015 ajal, harjutati Eestis viit stsenaariumi – lisaks ulatuslikule küberintsidendile ka massilise mürgistuse, elektrivarustuse katkemise, kriitilise taristu vastu toimuva rünnaku ja vaenuliku riigi provotseeritud massirahutuse lahendamist.