Euroopa Komisjoni teisipäeval avaldatud kultuuri- ja loomelinnade monitori kohaselt on 250 000 - 500 000 elanikuga linnadest kõige tugevama loomemajandusega Firenze, millele järgnevad Karlsruhe, Veneetsia, Bristol ja Tallinn. Erinevatest näitajatest koostatud koondhinne on Veneetsial 37,6, Karlsruhel 35,1, Tallinnal 34,1. Kokku hinnati selles rühmas 40 Euroopa Liidu linna.

Tallinn sai keskmisest kõrgemad hinded loomemajanduse valdkonnas, mis hõlmas kultuuri, kunsti ja meediavaldkonna töökohtade arvu, uute töökohtade loomist loomesektoris ning selles valdkonnas tehtud innovatsiooni. Kui selle suurusrühma linnade keskmine oli 23,9, siis Tallinna skoor oli 41 punkti.

Keskmisest kõrgemad oli Tallinna näitajad ka kultuurielu aktiivsuse osas, kus 40 linna keskmine oli 24,2, Tallinna näitaja aga 32,7 punkti. See kategooria hõlmab kultuuriasutuste ning kultuuritarbimise näitajad nagu erinevate kultuuriasutuste arv, külastuste ning turistide ööbimiste arv.

Keskmisest nõrgemaks hinnati monitoris aga Tallinna loomemajandust toetavat keskkonda, mida hinnati 22,9 punktiga, samas kui teiste sama suurte linnade keskmine oli 27,6 punkti. Eriti nõrk oli Tallinn inimkapitali näitajate poolest, kus hinnati IT- ja kunstide ning humanitaarvaldkonnas ülikooli lõpetanute arvu ja kõrgkoolide taset. Alla keskmise oli ka Tallinna ligipääsetavus erinevate transpordivahenditega ning avatust, tolerantsust ja usaldust näitavate parameetrite poolest. Pisut kõrgemaks keskmisest hinnati Tallinna juhtimist.

Tartu kõigis kategooriates üle keskmise

Tartu koondhinne on monitoris 33,8 punkti, mis jääb alla ainult Weimari 37,3 punktile.

Tartu saab keskmisest kõrgema hinnangu kõigis kolmes suures kategoorias, enim ületab Tartu sama suurte linnade keskmist oma kultuurielu aktiivsusega - see on 47,3 punkti, samas kui selliste linnade keskmine on 29,3 punkti.

Loomemajanduse valdkonnas on Tartu näitaja 25,2, samas kui linnade keskmine on 16,5 punkti. Eriti tugev on Tartu loomemajanduse töökohtade näitaja poolest, mis on ligi kaks korda kõrgem keskmisest - vastavalt 39,9 punkti ja 20,1 punkti. Samas innovatsiooni näitajates jäi Tartu siiski pisut alla keskmise.

Kõige lähemal sama suurte linnade keskmisele oli Tartu toetava keskkonna kategoorias, kus inimkapitali näitajad ja linna juhtimine ületasid keskmist, avatuse ja tolerantsuse näitajad jäid pisut alla keskmise ning ligipääsetavuse parameetrid olid ligi kaks korda selliste linnade keskmisest madalamad.

Monitori loonud Euroopa Komisjoni teadus- ja teadmustalituse töö põhijärelduseks on, et kultuuri- ja loomesektori töökohtade arv on kasvanud eelkõige Põhja- ja Ida-Euroopa linnades. Keskmine kasv oli ligikaudu 12 protsenti Budapestis, Tallinnas, Vilniuses, Krakowis ja Wroclawis ning Tartus.

Kultuurielu aktiivsuse poolest on esikohal Lääne-Euroopa, tihedalt järgnevad Põhja- ja Lõuna-Euroopa. Lääne-Euroopa on esikohal ka loomemajanduse kategoorias, edestades napilt Põhja-Euroopat. Töökohtade loomise poolest on esikohal Põhja- ja Ida-Euroopa linnad.

Samas leitakse ka, et juhtivad kultuuri- ja loomelinnad on jõukamad: kultuuri- ja loomelinnade indeksi tulemused ja linnade sissetulek on tugevas korrelatsioonis.

Kõige edukama loomemajandusega linnad olid üle miljoni elanikuga linnade kategoorias Pariis, poole kuni miljoni elanikuga linnadest Kopenhaagen, 250 000 kuni 500 000 elanikuga linnadest Firenze ja 100 000 - 250 000 elanikuga linnadest Lund, kusjuures Lund on 2017. aasta versiooniga võrreldes parimate linnade seas uustulnuk.

Monitor hõlmas kokku 190 Euroopa Liidu riikide, Norra ja Šveitsi linna.