Samosti ja Sildami sõnul on Eesti välisminister juba praegu olukorras, kus varem pole ükski meie välisminister olnud – kohtumistel suurriikide kolleegidega vaetakse kõike maailmas toimuvat seniolematu põhjalikkusega.

Samosti sõnul saab ta aru, miks välisminister Urmas Reinsalu oli käesoleval nädalal "Aktuaalse kaamera" stuudios Türgit ja Põhja-Süürias toimuvast rääkides väga põiklev.

"See positsioon, kus Eesti nüüd on, peamiselt selle tõttu, milline on rahvusvaheline olukord, aga Eesti vaatenurgast eelkõige seetõttu, et me oleme kohe järgmise aasta algusest ÜRO julgeolekunõukogu ajutised liikmed – see ongi koht, kus mingites küsimustes on väga raske teha valikuid, mis ühtaegu oleks Eesti huvidega kooskõlas ja teisalt ka moraalselt arusaadavad, läbipaistvad ja põhjendatud," rääkis Samost.

Sildam tõi välja, et Eesti senine julgeolekupoliitiline narratiiv on rõhutanud, et meie julgeoleku nurgakivid on head suhted USA-ga, NATO tugevus ja ühtsus.

"Aga nüüd on see koht, kus sa pead otsustama, et mida öelda olukorras, kus USA jättis maha oma liitlased kurdid; mida öelda olukorras, kus NATO sees on äärmiselt vastandlikud suhtumised NATO liikme Türgi tegevusse. Need valikud, mida Eesti peab tegema ilma julgeolekunõukogu ajutise liikme staatuseta, on niigi juba üsna keerulised," lausus Sildam.

Samosti sõnul on maailmas oluliste riikide huvi Eesti positsioonide vastu sellistes küsimustes hüppeliselt kasvanud ning nende küsimustele vastamine saab olema märksa keerulisem kui "Aktuaalse kaamera" stuudios.

Sildam märkis, et ka Eesti diplomaadid on kirjeldanud, et kui enne oli Eesti välisministri kohtumine mõnes mõjuka riigi kolleegiga pigem formaalne sündmus, siis nüüd räägitakse erinevad teemad põhjalikult läbi.

"Nüüd on nii, et kõik failid, mis üldse maailmas võivad kõne all tulla, võetakse ükshaaval lahti, arutatakse läbi – kõiki huvitab, mis on Eesti positsioon. Ja mitte selle pärast, et Eesti on nii tore riik, vaid sellepärast, et Eesti saab julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Küsimus on selles, kuivõrd me kõigiks nendeks teemadeks valmis oleme. Kõik need asjad tekitavad meile väga tõsist välis- ja julgeolekupoliitilist peavalu," lausus Sildam.

Samosti hinnangul ei jää praegune Türgi ja kurdide konflikt, mis on lõhestanud NATO, sugugi kõige keerulisemaks küsimuseks, mis Eestile kahe julgeolekunõukogu aasta jooksul võib ette tulla.

"Ma ei ole kindel, et me kahe aasta pärast ütleme, et oi kui hea, et Eesti saavutas sellise suurepärase tulemuse, et osutus valituks Rumeenia ees ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks," märkis ta.

Sildam lisas, et ei ole ühtegi märki, et maailm muutuks rahulikuks ja vaikseks kohaks, pigem vastupidi – vastuolusid ja äärmiselt keerulisi olukordi näib tulevat ainult juurde.

"See, kuidas Eesti (ÜRO julgeolekunõukogus) otsustab ja millised valikud teeb, see jääb Eesti välispoliitikat ja julgeolekut mõjutama veel pikaks ajaks," hoiatas ta.