"Eesti peab valima väikese numbri teemadest, mida saab päriselt mõjutada. Eeldame, et Eestil on hääl Ukraina kohta, kui ÜRO suudab sellega tegeleda. Arvestades, et Eesti sõdurid on olnud Sahelis, loodan, et Tallinn tahab rääkida Malist ja selle naabritest. Laiemas pildis kindlasti küberteemad ja julgeolek on teemad, mida Eesti saab juhtida ÜRO julgeolekunõukogus suure usaldusväärsusega," rääkis Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur Richard V. Gowan "Välisilmale".

ÜRO tegemisi hästi tundva teaduri sõnul tahavad suur osa valitud liikmetest küberteemalist arutelu.

"On kasvav arusaam, et tegemist on tõsise vahendiga tuleviku sõjast, millest julgeolekunõukogu ei ole peaaegu üldse rääkinud. Kõik alalised liikmed on ettevaatlikud sel teemal rääkimisel. Seega peab Eesti seda pakkuma väga diplomaatiliselt ning see tähendab ka küberkonflikti deeskaleerimist. Seda tuleb teha neutraalselt, et see ei solvaks Hiinat või Venemaad," selgitas Gowan.

"Kui Eesti tahab rääkida küberkonfliktist, siis kindlasti väldiksin Venemaa rünnakut Eestile, sest see suurendab võimalust, et Moskva reageerib teravalt. Seda teemat võib raamida üldisemate sõnadega. Kokkuvõttes hinnatakse ÜRO-s suuresti juba otse rääkimist julgeolekunõukogus. Seda pole piisavalt. Diplomaadid veedavad aega alla paberitele, jutupunktidele vaatamisega, kuid Eesti, kellel pole kohest riiklikku huvi nagu Aafrika puhul, võiks rääkida otsekoheselt elude päästmisest, inimõiguste kaitsest ja rahvusvahelise õiguse kaitsmisest, sest see selge sõnumi andmine, mida oleme näinud riikidelt nagu Rootsi, on toonud diplomaatilist tunnustust," lisas ta.

ÜRO-s oodatakse huviga järgmisel aastal USA presidendivalimisi. Organisatsioonis ei taheta enam rääkida Süüria kodusõjast.

"ÜRO julgeolekunõukogu suurim tragöödia on see, et enamik riikidest on väsinud Süüriast rääkimisest. Järgmisel aastal jätkab Venemaa väitmist, et nüüd on nõukogul käes aeg tunnustada, et Assad on võitnud ning ÜRO ja EL peaksid andma märkimisväärset ülesehitusabi Assadile. EL-i liikmed peavad koos töötama, et otsustada, kas tahavad seda kompromissi alla neelata või tahavad luua tingimused abi andmiseks Süüriale. Parem lugu on Jeemenis. On näha märke, et sõja osalised tahavad rahu, sealhulgas Saudi Araabia. Loodan, et julgeolekunõukogu vahendab ja jõustab rahulepet Jeemenis järgmise kahe aasta jooksul," rääkis Gowan.

"Ukraina on teema, mille puhul nõukogul on probleeme, sest Venemaal on vetoõigus. On tõenäoline, et Donbassi lahendus ei tule New Yorgist, vaid alternatiivist nagu Normandia formaat. Palju on räägitud ÜRO rahujõu saatmisest Ukrainasse, et tagada mingit sorti rahulepet. On võimalik, et lõppude lõpuks osaleb Eesti arutelus, milline näeb välja ÜRO rahuüksus Ida-Ukrainas. Leppe hoidmine oleks aga väga märkimisväärne saavutus," lisas teadur.