TÜ kliinikum taotleb riigilt arstiõppe hüvitise kahekordistamist
Tartu Ülikooli Kliinikum taotleb riigilt arstiõppe läbiviimisega seotud kulude hüvitamiseks makstava toetuse vähemalt kahekordistamist, sest toetussumma on olnud mitukümmend aastat samal tasemel, samas kui arstitudengite arv on tunduvalt kasvanud.
Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe teatas haridusminister Mailis Repsile ja sotsiaalminister Tanel Kiigele esmaspäeval saadetud kirjas, et kuna kliinikum on Eesti ainus õpetushaigla, tekivad neile sellega seoses spetsiifilised lisakulud.
Arenenud riikides moodustavad ülikoolihaiglate lisakuludeks makstavad toetused Eelmäe sõnul 10-15 protsenti nende eelarvest. TÜ kliinikumile makstud toetussumma on aga jäänud viimased 20 aastat samale tasemele, mistõttu selle osakaal kliinikumi eelarves on aasta-aastalt kahanenud.
Näiteks aastal 2000 sai kliinikum riigilt 958 000 eurot, mis moodustas nende eelarvest 2,74 protsenti, tänavune toetussumma on aga 842 000 eurot ehk 0,4 protsenti eelarvest.
"Alates 2000. aastast on arstiüliõpilaste arv kasvanud 35 protsenti ja patsientidega tegelemiseks vajavad nad kogu ravimeeskonna tähelepanu. Sarnaselt arstiõppele on kliinikum õpetushaiglaks hambaarsti ja füsioteraapia üliõpilastele, keda on kliinilises õppes aastas keskmiselt üle 100 tudengi," sõnas Eelmäe.
Kui 2000. aastal oli kolmanda kuni kuuenda aasta arstiüliõpilasi 426, siis tänavu 568.
Seega taotleb kliinikum, et kliinilise õppega seotud kulude hüvitis suurendataks 2020. aastal vähemalt kahekordseks.
"2019. aasta kaheksa kuuga on kliinikumi kulud juba üle ühe miljoni euro, aasta lõpuks ca 1,6 miljonit eurot. Samuti taotleme toetuse järkjärgulist suurendamist tasemeni (vähemalt 10-12 miljonit eurot), mis kataks lisaks ravitöö produktiivsuse langusele ka kliinilise teadus- ja arendustööga seotud kulud," lausus Eelmäe.
Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja haridusministeeriumi sõlmitud leppes aastateks 2014-2019 on ette nähtud, et riik korvab kulusid kliinikumis, korvamaks praktika juhendamisega kaasnevat ravitöö produktiivsuse vähenemist, vajalike vahendite soetamist ja väiksemaid lisainvesteeringuid, õppes osalevate arstide ja õdede enesetäiendust, et tagada nende juhendamisoskus, ning arstide ja õdede osalemist rahvusvahelises teadus- ja arendustöös, tagamaks Eesti tervishoiusüsteemi ravikvaliteeti.
Toimetaja: Karin Koppel