Üks tulevastest õdedest tuli Tallinna tervishoiu kõrgkooli kaitseväest, kus oli õppinud parameedikuks. "Millegi pärast arvatakse ikkagi, et see on naiste ala. Siin mehed tulevadki ainult kaitseväest või mõned erandid," rääkis teise kursuse tudeng Denis Susi "Aktuaalsele kaamerale".

Susi on kooli kõrvalt erakorralise meditsiini osakonnas praktikal.

Patsienti mänginud Robin Raide ütles, et tahaks õena töötada kiirabis. "Kiirabi töö on vaheldusrikkam. Samamoodi on erinevaid patsiente, erinevaid juhtumeid. Pigem ma arvan, et kiirabitöö huvitaks mind kõige rohkem," ütles ta.

Õeks õpitakse kolm ja pool õppeaastat ning jätkata saab poolteist aastat magistriõppes.

Nädala pärast lõpetab tervishoiu kõrgkooli üle 100 õe.

"Nendel enamasti on kohad olemas, sest pärast teist kursust saavad õeõppe üliõpilased töötada abiõdedena," selgitas Tallinna tervishoiu kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp.

Seega on ikka õdesid puudu. "See tähendab kõigepealt seda, et õed peavad olema valmis töötama suurema koormusega kui täiskoormus. See tähendab seda, et nad lähevad vähem täiendustele," rääkis õdede liidu president Anneli Kannus.

Lisaks tuleb õdedel teha valikuid, kas toetada üht patsienti nõuga või teha teisele protseduure, sest mõlemat ei jõua.

Eestis töötab veidi üle 8300 õe. Tuhande elaniku kohta on siin 6,3 õde. Euroopa keskmine on üheksa õde.

"Õdesid oleks ideaalis vaja 4000 võrra rohkem kui meil täna on ehk umbes 12 000 töötavat õde, siis oleks Euroopa Liidu keskmine saavutatud," rääkis Kannus.

Ta lisas, et selle saavutamiseks tuleb jätkata õdede koolitamist samasuguse vastuvõtuga nagu praegu tehakse ning mõelda, kust lähevad õe, arsti ja hooldustöötaja tegevuste piirid ning milliseid tugispetsialiste oleks veel tervishoidu vaja.