Tartu Ülikooli kliinikumi plaanide järgi kerkib Maarjamõisas asuvasse meditsiinilinnakusse, Lunini tänava ja Lunini tänava põigu nurka, praeguse parkimisplatsi asemele kliinikumi uus, S-korpus. Varasemas lahenduses oli aga kavas lammutada ja senisest suuremalt üles ehitada ka 1970. aastatel valminud F-korpus, kus praegu tegutsevad peamiselt südamekliiniku üksused ning osaliselt ka pulmonoloogia osakond.

Tartu Ülikooli kliinikumi äriarendus- ja haldusjuht Tauno Vanaselja ütles, et uuendatud kava järgi läheb S-koprus ehitusse, aga F-korpust praegu ei lammutata.

"Me kõrgtehnoloogilist taristut vajavad funktsioonid koondame eelkõige uude rajatavasse hoonesse ja olemasolevaid hooneid kasutame edasi nende funktsioonide jaoks, mis väga mahukat tehnosüsteemide ümberehitamist ei vaja," rääkis Vanaselja.

Vanaselja sõnul on selle kõrvaleelis see, et olmasoleva säilitamine võimaldab haiglal ehituse ajal tööd jätkata ja vähendab vajadust rajada suuri ajutisi asenduspindu. "Ehk kui me eelmisel sügisel hakkasime esialgse lahenduse alternatiive uuesti analüüsima, siis tegime seda selleks, et nii kaardistada kui ka kraadida, kas on võimalik sama kliiniline tulemus saada väiksema ehitusmahuga ja võimalusel väiksema investeeringuga," selgitas haldusjuht.

Eesseisvate ehitustööde hinnanguline maksumus on 51,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub meditsiinitehnoloogia maksumus.

Uue, S-korpuse valmimine jääb ajavahemikku 2027-2031. Kliinikum kavatseb investeeringu katta oma rahaga ja võtta laenu. Kliinikumi finantsjuht Indrek Essenson ütles, et absoluutmahtudes on nii kliinikumi tulubaas kui ka kulubaas kasvanud, kuid inflatsioonilisest survest tingitud kulude kasv on olnud kiirem kui tulude kasv. Essenson selgitas, et see omakorda on mõjutanud ka kliinikumi taristusse investeerimise võimekust ning seetõttu ongi vähendatud ka meditsiinilinnaku uue ehitusjärgu projekti mahtu.

Essenson lisas, et kliinikumi tulubaas sõltub eelkõige sellest, kui palju tervisekassa eriarstiabisse raha suunab ja konkreetsete meditsiiniteenuste hinnastamisotsustest. Sel aastal vähendas tervisekassa näiteks 15 protsendi võrra laboriteenuste hindu, millel oli kliinikumi tuludele oluline negatiivne mõju.

Kliinikumi kulubaasi suurim komponent on aga personalikulud, mis moodustab ca 60 protsenti kuludest, millele järgnevad meditsiini otsekulud, nagu ravimid, vajalikud tarvikud jms ca 25 protsendi ulatuses.

Meditsiini otsekulude ja teiste väiksemate kululiikide kasvu mõjutab otseselt aga inflatsioon: viimase viie aasta kumulatiivne inflatsioon on üle 50 protsendi ja selle kompenseerimiseks pole tervisekassa teenuste hinnad viimastel aastatel piisavalt kiiresti tõusnud, ütles Essenson.