Andres Siplane: iseendale akadeemilise koti pähetõmbamisest

Mitte ükski reform ei tohiks baseeruda vaid ühel või kahel uuringul, kirjutab Andres Siplane
Lugesin ajalehest, et sotsiaaltöötajate õpetamist ülikoolis vähendatakse, sest üks raport olevat seda soovitanud. Ja alles sel nädalal aeti inimestel vererõhk üles sellega, et Eesti Panga uuring justkui ei näinud suurt midagi positiivset teise pensionisamba reformis.
Iseenesest on taoline lähenemine ja uuringutele viitamine väga kena ning lootustandev. See näitab, et me endiselt püüame teha oma otsuseid teadmispõhiselt. Ning kui ka oponeeriv osapool hakkab inimeste materdamise asemel uuringus nõrku kohti otsima, siis on justkui eeldused tsiviliseeritud debatiks olemas.
Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kui oponeeriv osapool hakkab uuringus nõrku kohti otsima, siis see tähendab samal ajal ka seda, et kui ta neid nõrku kohti ei leia, siis peaks ta ka uuringu tulemustega nõustuma ning oma arusaamu ühe või teise reformi suhtes vastavalt korrigeerima. Sest kui sa ütled "A", siis pead sa ka ütlema "B".
Kui sa aga oled mingi reformi suhtes dogmaatilise seisukoha juba ette ära võtnud ega kavatse sellest loobuda, siis oleks loogilisem keskenduda oponentide materdamisele näiteks isikuomaduste baasil ning mitte asuda akadeemilisse debatti.
Tegelikult on meie häda palju suurem. Mitte ükski reform ei tohiks baseeruda ühel uuringul. Või kahel uuringul (ühel reformi algataja uuringul ning ühel oponendi uuringul). Ning ma võin panuse panna sellele, et neljal juhul viiest baseerub see üks ja ainus uuring ankeetküsitlusel. No eks ikka sellepärast, et ankeetküsitlust on lihtne veebipõhiselt teha ja liiga paljude inimeste jaoks võrdubki sõna "uuring" ankeetküsitlusega.
Tegelikult on meetodeid meie ümber oleva reaalsuse tajumiseks, mõõtmiseks ja mõtestamiseks kümneid ja kümneid. Ning kui me piirame ühiskondlike protsesside tajumist enda jaoks enamustel juhtudel ankeetküsitlusega, siis saab see lõpptulemusena olema üks üsna üheülbaline maailm.
Sama üheülbaline saaks olema see maailm ka siis, kui me baseeriksime kõik oma uuringud näiteks osaluseksperimentidele. Aga siis oleks see maailm vähemalt natuke lõbusam.
Jõuan oma jutuga sinna, et loomulikult peaks iga reformi puhul olema tehtud uuringuid palju. Erinevatel meetoditel ja erinevate autorite poolt. Üheksa korda mõõda jne.
Reformi põhjendamine ühe ja ainsa valdkonnas tehtud uuringuga kõlab kahtlaselt. Päris kindlasti ei ava üks uuring kompleksse nähtuse kõiki tahke ja see on üks hirmus enesepetmine, kui me seda usume ja enda elu selle alusel korraldame.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel