Eestis on taimetoitlaste osakaal suhteliselt väike – viimase viie aasta jooksul tehtud uuringute järgi kõigub see ühe ja kahe protsendi vahel elanikkonnast. Veelgi väiksem on veganite ehk nende inimeste, kes ei tarbi mingeid loomseid toite, osakaal – neid on rahvastiku toitumise uuringu (2014) järgi vaid 0,1 protsenti.

Kuigi TAI uuringu eesmärk ei ole otseseselt kasutada uuringu tulemusi taimetoitluse propageerimiseks, siis peaks uuring siiski andma lisavahendeid selgitamaks näiteks liigse liha tarbimisega seotud riske, ütles ERR-ile TAI toitumisuuringute osakonna juhataja Eha Nurk.

Tulemusi kasutatakse ka veganite, taimetoitlaste ja segatoiduliste tervisenäitajate võrdlemisel.

"Tulemused on aluseks taimetoitlaste, sealhulgas veganitele ja vegetaarlastele suunatud toitumisjuhiste väljatöötamisel ning tõhusamate kommunikatsioonistrateegiate kujundamisel, et tagada üldsuse teadlikkus eri toitumisharjumustega kaasnevatest riskidest," selgitas Nurk.

Kogutakse vedelikke, mõõdetakse keha

TAI plaanib uuringuga alustada esimesel võimalusel. "Viimased ettevalmistused veel käivad, kuid eeldatavasti novembris peaksid esimesed kutsed inimesteni jõudma," ütles Nurk.

Et inimesi uuringutele kutsuda, pöördus TAI siseministeeriumi poole, et saada andmeid rahvastikuregistrist. Kui andmed käes, hakatakse inimesi uuringutele kutsuma.

Kõikidel uuringus osalejatel palutakse anda vereproov ja koguda ööpäevane uriin, et lisaks toidupäevikutele hinnata toitainete saadavust biomarkerite abil. Mõõdetakse ka inimese pikkust, kehamassi, vöö- ja puusaümbermõõtu, vererõhku, luutihedust, kehakoostist (rasvaprotsenti) ja käe jõudu.

Nurga sõnul on tegu olulise uuringuga, sest Eestis on taimetoitlasi ja nende toitumist vähe uuritud. 2014. aastal toimunud rahvastiku toitumise uuringus (RTU) taimetoitlust eraldi teemana ei käsitletud. Andmete põhjal saab siiski järeldada, et Eesti 2 kuni 74 aasta vanuste seas on väga vähe veganeid: 0,1 protsenti.

Kui lugeda taimetoitlaste hulka ka inimesed, kes ei tarbi liha, kuid söövad muna-piimatooteid ja/või kala, küünib RTU järgi taimetoitlaste osakaal ligi ühe protsendini.

Nurga sõnul on viie aasta jooksul eeldatavasti nii veganite kui taimetoitlaste hulk kasvanud, sellele viitavad ka möödunud aastal MTÜ Loomuse ja Eesti Vegan Seltsi tellitud Kantar Emori uuringu tulemused. Selle järgi on 1,8 protsenti uuringule vastanutest on loomsetest toodetest loobunud kas osaliselt või täielikult ja 1,2 protsenti peab end taimetoitlaseks.

Veganlus on populaarsem noorte seas, mulluse uuringu järgi on 15–24-aastastest 3,2 protsenti täistaimetoitlased.

Võrrelda herbivoore ja omnivoore

Nurga sõnul on uuring TAI algatus ja sõltumatu. "Me ei tee seda kellegi tellimusel ega toetusel," ütles ta.

Taimetoitluse mõju üle on palju vaieldud ning pigem on kostma jäänud sõnum, et täistaimetoitlus, vähemalt laste puhul, ei ole kõige mõistlikum ega kasulikum viis toituda. Nurga sõnul saab uuringu abil konkreetsemad vastused.

"Järjest enam uuringuid on leidnud, et taimetoitlaste söömisharjumused võivad tagada täisväärtusliku toitainete saadavuse ning olla paljuski tervislikumad kui segatoiduliste omad. Uuringu põhieesmärk ongi iseloomustada Eesti veganite ja taimetoitlase toitumist ning terviseseisundit ning võrrelda seda segatoidulistega," rääkis ta.

Lisaks tahab TAI hinnata toitumiseelistuste seoseid väärtushinnangute ja hoiakute, tervisekäitumise ning tajutavate riskidega.

Millal uuringu tulemused avalikustatakse, sõltub muuhulgas ka sellest, kui kiiresti leitakse inimesed, kes on nõus uuringus osalema. Nurga sõnul võib kõige varem oodata esimeste tulemuste avalikustamist 2021. aastal.

Mis vahe on veganil, vegetaarlasel ja taimetoitlasel?

• Eesti keeles kutsutakse taimetoitlasteks nii inimesi, kes ei söö liha, kui ka neid, kes ei tarbi mitte midagi loomset.
• Veganid ei tarbi mitte mingeid loomseid tooteid (sealhulgas liha, kala, piimatooteid, mune ja nende saadusi). On nii puhtalt toitumuslikke veganeid kui ka neid, kes väldivad lisaks loomseid materjale nagu (karus)nahk, vill ja siid, loomkatsetatud tooteid ja loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks loomatsirkused.
• Vegetaarlased ei tarbi liha, küll aga piimatooteid ja/või muna. Mõned inimesed, kes söövad kala, kuid mitte liha, nimetavad end samuti vegetaarlasteks. Täpsustuseks kasutatakse mõnikord termineid lakto-ovo-vegetaarlus (taimetoitlus koos piima ja munaga) või pesko-vegetaarlus (taimetoitlus koos kalaga).

Allikas: vegan.ee. Pikemalt ja täpsemalt saab lugeda siit.