Eesti Pank: pensionireform ajab majanduse heitlikuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571030220000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Eesti Panga president Madis Müller, finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs ning rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer selgitasid, milline on pensionisüsteemi muutmise mõju maksukoormusele, majanduskasvule, finantsstabiilsusele ja pensionite suurusele tulevikus.

Eesti Pank tutvustas esmast mõjuanalüüsi, mille koostamisega tehti algust kohe, kui sai selgeks teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise kavatsusega kaasnevate muudatuste ulatus. Eesti Pank avaldab täispika versiooni pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsist oktoobri lõpuks.

Eesti Panga seisukoht on, et valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg. Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime halveneb aastateks, sest suuremast tarbimisest tekkinud ajutiselt kiirem majanduskasv hiljem aeglustub, aga tööjõukulud jäävadki suuremaks kui varem.

Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasneb ka pensioniealiste suurem vaesusrisk, kuna inimestel tekib võimalus elu jooksul pensioniks kogutud säästud ära kasutada väga lühikese aja jooksul, hindab Eesti Pank.

"Teine pensionisammas vajab kindlasti remonti, et inimesed oma kogutud säästudelt pensionieas võimalikult suurt lisatulu saaksid," ütles Eesti Panga president Madis Müller esmaspäeval pressikonverentsil. "Kavandatud muudatuste mõjuanalüüs aga näitab, et esitatud kujul plaan tõenäoliselt ei too Eesti pensionäridele pikaajalist kasu. Võimalus pensioniks kogutud säästud lühikese aja jooksul ära kasutada võib tänu kasvanud tarbimisele anda majandusele ajutist lisahoogu, kuid sellele järgneks eeldatavasti samaväärne aeglustumine. Tegemist on kohustuslikus korras pensioniks kogumise lõpetamise ehk kohustusliku kogumispensioni kaotamisega. Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasnev pikaajalisem probleem on pensioniealiste kasvav vaesusrisk ja lisasurve suurendada maksukoormust."

Müller rõhutas, et riiklik ja kogumispension täiendavad teineteist. Kui üks sammas ära kaotada, võib pension olla tulevikus kolmandiku võrra väiksem, mis omakorda tõstab vanemaealiste vaesusriski edaspidi.

Uuringud on näidanud, et need inimesed, kes otsustasid teise sambaga varasemalt mitte liituda, ei ole ka iseseisvalt seda kaht protsenti palgast investeerinud. Samas aga need, kes liitusid, omavad enamasti ka muid likviidseid varasid, näiteks kinnisvara.

2021. aastaks on pensionifondidesse kogunenud viis miljardit eurot. Viimaste küsitluste põhjal võtab osa sambaga liitunutest oma raha sealt kohe kasutamiseks välja. Lisahoogu annab tarbimisele see, kui riik otsustab seni inimeste isiklikele kogumispensioni kontodele lisatud summad suunata pensionitõusu. Kokkuvõttes kiirendaks kogumispensioni vabatahtlikuks tegemine ajutiselt tarbimist ja majanduskasvu. 

Majanduskasvule järgneb langus

Kui 2021. aastal pärast väljamaksete tegemist tarbimine järsult kasvab, siis on oodata hinna-, palga- ja impordikasvu. Hiljem, kui inimesed on teisest sambast välja võetud raha ära kulutanud, väheneb ka tarbimine ja kaovad vahepeal loodud töökohad. Ajutiselt kasvanud tarbimisega kaasneb surve tõsta hindu ja palku. Majanduse hilisema jahtumise korral aga hinnad ja tööjõukulud sama kiiresti ei lange, mistõttu võib Eesti ettevõtete konkurentsivõime pikema aja jooksul halveneda.

Negatiivne mõju on ka pensionifondidele. Kuigi lõviosa pensionifondide investeeringutest on tehtud välismaale, on fondid viimastel aastatel paigutanud raha aina rohkem ka Eestisse, aidates sellega kaasa kohalike ettevõtete arengule.

Eesti Pank peab õigeks, et pensionifondid investeerivad lõviosas välismaale, sest see aitab hajutada riske ja tagab eeldatavalt kõrgema tootluse. Varasematel aastatel, kui fondid pensioniraha Eestisse investeerisid, tehti paigutused peamiselt võlakirjadesse, kapitaliosalusse ja kinnisvarafondidesse. Aastate jooksul on väga likviidsete investeeringute osakaal kahanenud mittelikviidsete investeeringute ees ehk neid ei õnnestu kiiresti maha müüa.

Viie vähem likviidse fondi varad moodustavad kolmandiku pensionifondide varadest. See toob nendele fondidele probleeme, kui inimesed peaksid hakkama kiirkorras ja ennaktempos oma pensioniraha välja võtma. Seega, kui raha teisest sambast välja võetakse, peavad mõned fondid asuma müüma ka vähem likviidseid varasid. Eeldatavasti väheneks plaanitud muudatuste järel pensionifondide võimekus teha vähelikviidseid investeeringuid, mis omakorda toob kaasa fondide oodatust väiksema tootlikkuse. Varade kiirmüügi korral kaotaksid raha nii fondidest lahkujad kui ka fondis jätkavad investorid.

Eesti Panga soovitused valitsusele

Enne pensionisüsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist on oluline selgelt kirjeldada uue süsteemi oodatavaid tulemusi ja saavutada neis võimalikult laiapõhjaline kokkulepe. Vajalik tervikpilt peaks pakkuma selgust riigi poolt tulevikus pakutava pensioni suhtelises suuruses, inimeste enda oodatavas panuses ja pensionisüsteemi kulukuses.

Eesti Pank ei soovita teha kogumispensionit vabatahtlikuks, kuna selle tagajärjel võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

Soovides teises pensionisambas vabatahtlikkust siiski suurendada, soovitab keskpank lähtuda järgmisest.

Esiteks, kui inimesed pensionisääste kohe kasutama hakkavad, põhjustab see majanduskasvu heitlikkuse, mille tasandamiseks oleks valitsusel otstarbekas hoiduda lisanduva maksuraha kulutamisest ning pikendada pensionisäästude väljavõtmise minimaalset perioodi.

Teiseks, kui teine sammas tehakse vabatahtlikuks, oleks kasulik mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma.

Lisaks tuleks otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba pensionifondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: