Eesti Pank käis sel nädalal välja oma pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsi lühikokkuvõtte. Keskpank kritiseeris taas koalitsiooni plaani teise samba vabatahtlikuks muutmise osas ning tõi välja mõningad ohud ja ettepanekud, märkides, et kui koalitsioon tõepoolest tahab reformi läbi viia, siis võiks seda teha aeglasemalt ja ettevaatlikumalt.

Miks Eesti Pank kiirustas?

Meie keskpanga majandusteadlased, analüüsinud välja pakutud reformi, ei suuda siiamaani aru saada, miks peaks seda läbi viima. Samal ajal ei ole ka nende analüüs lõpuni läbi viidud. Ka pressikonverentsil rõhutasid panga juhid, et lõplik analüüs valmib novembriks ja siis näidatakse seda ka täismahus.

Eile avaldatud hinnangutele vastas erakonna Isamaa juht ja pensionireformi peamine algataja Helir-Valdor Seeder, et neid kõiki argumente on ta juba näinud ning süüdistas keskpanka poliitilises sekkumises.

Miks siis Eesti Pank kiirustas, tulles välja analüüsiga enne selle valmimist?

Seda tõenäoliselt selle tõttu, et valitsus on pensionisüsteemi reformimisega kiiresti edasi liikumas ja tegelikult ei ole kuigivõrd palju aega jäänud, et niivõrd olulise reformi läbiviimisel kaasa rääkida.

Nädalavahetusel tegid rahandusministeeriumi ametnikud ületunde. Ületundide tulemusena valmis esmaspäevaks pensionireformi eelnõu. Kuigi eelnõu seletuskiri on veel töös, on suurreformi mustand nüüdseks liikunud koalitsiooni pensionireformi töögrupi kätte. Sellesse kuulub EKRE-st rahandusminister Martin Helme, Keskerakonnast sotsiaalminister Tanel Kiik ja Isamaast välisminister Urmas Reinsalu.

Koalitsiooni pensionireformi töögrupp peaks valminud eelnõu detailid omavahel läbi vaidlema ja konsensusele jõudma. Seejärel võiks eelnõu jõuda kiirelt valitsuse lauale, mis peaks selle väga kiirelt edastama riigikokku.

Koalitsioonilepe näeb ette, et reform tuleb veel sellel aastal vastu võtta ja riigikogus kolme lugemise läbimiseks on sellega kiire. Ajaraami pingestab veel rahandusministri nädala lõpuni viibimine Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosolekul Washingtonis.

Seega, kui Seeder süüdistab keskpanka poliitilises sekkumises, siis Eesti Panga poolt vaadates on praegu viimane aeg, et plaanitavale muudatusele sisendit pakkuda. Keskpank oma analüüsis ütleb, et häid omadusi pensionireformil ei ole. See toob kaasa lühikeses perspektiivis ebastabiilsust ja pikas perspektiivis vaesusriski ning tõenäoliselt maksutõuse, märgib keskpank.

See on ka laias laastus loogiline. Pensionireformi eestkõnelejad ei ole senini näidanud, kuidas praeguse säästmise vähendamine toob väheneva tööealise elanikkonna tingimustes kaasa suuremaid pensione tulevikus. Kui võtta need faktid eelduseks, siis ei ole võimalik väga paljude muude tulemiteni jõuda.

Koalitsioon ei kuula

Teisalt on selge, et koalitsioon ei plaani kuulata ei Eesti Panka ega ükskõik millist pensionireformi kriitikut. Pensionireform tuleb. Järgmisel aastal on võimalik hakata esitama taotlusi, et ülejärgmisest aastast pensionifondidest saaks hakata raha välja võtma. Ükskõik, mida keegi ütleb.

Selleks on mõned suurepärased põhjused. Kuigi need on lühiajalised, ei ole need selle tõttu vähem head.

Esmalt poliitilised põhjused - Isamaa on lubanud pensionireformi läbi viia ja selle tegemine võimaldab järgmistel valimistel öelda: "Tehtud!".

Teiseks on pensionireformist lühiajaliselt oodata eelarvesse lisaraha. Meie pensionifondides on 2021. aastaks viis miljardit eurot. Kui ka sellest kümme protsenti välja võetakse ja ära tarbitakse, tähendaks see riigieelarvele märgatavat sissetulekut.

Eesti eelarve maht on küll üle 11 miljardi euro aastas, kuid arvestades suurt automaatsete kulutuste osakaalu, siis on tegelikult iga miljon arvel. Kui inimesed näiteks 2021. aastal lööksid laiaks 500 miljonit lisaks, võimaldaks see otseselt riigi kulutuste tõstmist, ilma et peaks tegema ebapopulaarseid maksutõusuotsuseid.

Sellest tarbitud näiteks 500 miljonist eurost kasvaks automaatselt tulumaksulaekumine, käibemaksulaekumine ja teatud määral ka aktsiiside laekumine. Aga nagu Eesti Pank ka märkis, võib-olla võetakse välja miljard. Või poolteist. Jah, tõsi, see on küll ühekordne eelarvetulu, kuid abiks ikka.

Teisest küljest maksame praegu riigieelarvest umbes 500 miljonit eurot aastas pensionifondidesse. See on püsiv ja igal aastal kasvav. Kui nüüd inimesed hakkavad teisest sambast väljuma, siis see kulu väheneb.

Seda raha on võimalik püsivalt kuhugi mujale paigutada. Näiteks pensionitõusu. Seegi on sisuliselt maksukoormuse kasv, kuid täpselt sama nähtamatu tavakodanikele. Samas enne uusi parlamendivalimisi pensione tõsta on kindlasti koalitsioonile meelepärane.

Lühikeses perspektiivis lähevad selged võidud koalitsioonile. Pikemas perspektiivis läheb asi segasemaks. Eesti Panga ja ka teiste hinnang, et kui midagi drastilist ei juhtu, oleks mõistlik säästa, on õige. Samas praegune koalitsioon ju sisuliselt ei vastuta selle eest, mis toimub 40 aasta pärast. Siis on teised mured ja teised poliitikud.

Ja on ka vägagi tõenäoline, et meie pensionisüsteemi nüüdne reform ei jää viimaseks. Võimalik, et tulevikus ei ole enam automaatset vanaduspensionit ja praegused noored töötavad kuni tervis üles ütleb. Ja võimalik, et tulevikus tõstame märgatavalt makse mitte noortel, keda on tulevikus vähem kui praegu, vaid nendel, kes on suutnud endale vara koguda.

Näiteks selgelt võiks tulevikus kaduda kodu aluse maa maksuvabastus. Ja sellega hakkaksid tulevased pensionärid varamaksude kaudu tasuma nende inimeste pensione, kellel säästa ei ole õnnestunud.

Kokkuvõtvalt, pensionireformi ärajäämist tõenäoliselt oodata ei ole. Sellest on valitsusel lühiajaliselt liialt palju võita. Sõltumata sellest, mida eksperdid tulevikust räägivad. Kuid ega pensionisüsteem ka senisel kujul ei oleks kõiki rikkaks teinud. Ja ei tee selle kaotamine ka kõiki vaeseks. Lihtsalt mõnedel inimestel on tulevikus halvem pensionile minna.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.