Nii selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel korraldatud küsitlusest, mille viis läbi Turu-uuringute AS veebikeskkonnas 10.-15. oktoobrini ning kokku küsitleti 1000 16-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Eesti valitsus andis 3. oktoobril – pärast tuliseid sisemisi vaidlusi – teada, et toetab aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamist. Sellele otsusele eelnes 1. oktoobril Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) analüüsi avaldamine, mis tõi välja kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud tegevused ja kulutused Eestis, mis on kokku ligi 17 miljardit eurot. SEI analüüs näeb ette kliimaneutraalsuse saavutamiseks põlevkivienergia asendamise tuule-, päikese ja tuumaenergia ning hüdropumpjaamadega.

Üks oluline samm kliimaneutraalsuseni oleks planeeritava Hiiumaa meretuulepargi valmis ehitamine. Inimestelt küsiti: "Eesti Energia kavandab Hiiumaa rannikust 12 kilomeetri kaugusele meretuuleparki, mis praeguse seisuga oleks maailma suurim. Kas Teie pooldate selle tuulepargi ehitamist?" 78 protsenti vastajatest pooldab Hiiumaa meretuulepargi ehitamist, 13 protsenti on vastu ning 9 protsenti ei oska seisukohta võtta.

Üldiselt on Eestis kliimaneutraalsuse eesmärki toetav suhtumine. See sai selgeks, kui inimestelt küsiti "Kas Teie pooldate ametisoleva valitsuse poolt heaks kiidetud eesmärki saavutada aastaks 2050 Eestis kliimaneutraalsus?" 70 protsenti vastajatest on selle eesmärgi poolt, vastates "Jah" või "Pigem jah" ning 19 protsenti vastu, vastates "Pigem ei" või "Ei". 11 protsenti vastas "Ei oska öelda".

Veel paluti kliimaneutraalsuse teemal hinnata inimestel "Kas Teie usute, et Eesti saavutab kliimaneutraalsuse aastaks 2050?" 35 protsenti vastas "Jah" või "Pigem jah", 51 protsenti "Ei" või "Pigem ei" ning 14 protsenti "Ei oska öelda".

Samuti selgus küsitlusest, et kuigi 71 protsendi vastanute arvates on globaalne kliimasoojenemine inimtegevuse põhjustatud, siis Greta Thunbergi poolt algatatud koolinoorte kliimastreike toetab 30 protsenti inimestest.