Lätis hakkab kahe aasta pärast kehtima pandipakendi süsteem
Läti seim otsustas, et kahe aasta ja nelja kuu pärast hakkab riigis kehtima pandipakendi süsteem. Lätis kaaluti ja vaieldi pakendi tagatisraha üle ligi 20 aastat.
Lätlaste taaratagastussüsteem saab olema Eestiga sarnane ja lätlased on eestlastelt ka eeskuju võtnud. Tagatisraha kehtib mittealkohoolsete jookide, õlle, siidri ja kokteilide plast-, klaas- ja plekkpakendeile, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lätis kaaluti sellesse nimistusse ka kangema alkoholi pudelite lisamist, kuid praegu sellest loobuti.
"Meie süsteem on mõeldud samadele pakendeile kui teil, kuid võimalik, et meil hakatakse ka alkoholi puhul seda süsteemi kasutama. Kui nad on valmis liituma, oleme me esimesed, kes seda pakendivalikut laiendavad," ütels seimi majandus-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjoni esimees Janis Vitenbergs.
Lätis on palju väideldud, kes peaks hakkama pakendiringlust ellu viima ja kontrollima.
"Operaatori leidmiseks korraldatakse konkurss, kus saavad osaleda tootjate ja müüjate ühendused. Kaasame ka meie avalike teenuste reguleerimiskomisjoni,
kes jälgib majanduslikku põhjendatust," ütles Vitenbergs.
Jäätmekäitlejad konkursil osaleda ei saa ja lepingud plaanitakse sõlmida seitsmeks aastaks. Operaatori tööd kontrollib ka riigi keskkonnateenistus. Kui tekib kasum, tuleb see investeerida pakendiringlusse tagasi.
Ringmajanduse ekspert Peeter Eek tunnustab Läti seimi otsust, mis aitab vähendada loodussese jõudvate pakendite hulka ja mis tähendab, et ka Balti meri saab puhtamaks.
Kuna Läti kasutas Eesti kogemust ja eksperte, tuleb Läti pandisüsteem Eesti omale sarnane. Mõlemas riigis peetakse oluliseks, et pandisüsteem oleks tootjate kontrolli all.
"Tõsi on see, et pandisüsteemide rakendamine ei ole kunagi ega kuskil väga lihtne. Sellega kaasnevad käivitamise etapil üsna märkimisväärsed kulud. Kellegi jaoks võetakse tema käivet ära ja see tähendab seda, et kellegi majandushuve ka riivatakse," rääkis Earth Care Consulting ringmajanduse ekspert Peeter Eek.
"Ka Eestis on palju räägitud kuni presidendi tasemeni välja, et peaks tekkima Läti ja Eesti ühine pandisüsteem. See on palju keerulisem kui see paistab, aga kindlasti saab sellest rääkida siis, kui Läti süsteem on käivitunud ja mõne aasta juba korrektselt töötanud. Siis on arutelu võimalik. Aga ka sellega kaasnevad täiendavad kulud ja siis on kindlasti küsimus, kes neid kulusid siis maksab," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael