Ma alustan ühe isikliku tähelepanekuga. Pühapäeva õhtul üritasin oma taarat ära anda, aga sellest kujunes tõeline ring ümber maakera, sest käisin läbi kolm automaati: esimene läks katki ja hakkas üürgama pärast kahe pudeli sisestamist, teine oli kohe katki ja kolmas oli lihtsalt lukus, kuigi kellaaja järgi pidi töötama. Sõitsin läbi kolm kohta, aga taarat ära anda ei saanudki. Kas minu kogemus on pigem tavaline või erandlik?

Ma ise julgen arvata, et see on erandlik. Taaraautomaadid ei kuulu Eesti Pandipakendile, vaid kauplustele endile. See on nede kohustus tegelda taara vastuvõtuga. Kauplusel on vaba valik, kas ta tegeleb sellega ise oma personaliga või ostab selle teenusena sisse.

Kahjuks selliseid asju juhtub. Oleme siis soovitanud kaupluse infotelefonil helistada, nad oskavad vastata, või e-kirja saata. Ka meile võib helistada, masina peal on tavaliselt kaks telefoninumbrit - taaraautomaadi haldaja ja meie number. Ka meie saame kauplusi suunata teenust parandama.

Aastas tuleb vast üks-kolm-viis korda ette, kus üks inimene käibki kolm-neli kohta järjest läbi ja automaadid on katki või lähevad pärast 1.-2. pakendit "kinni". Eelmise aasta statistika baasilt suudetakse üheksa pakendit kümnest tagastada ja meile saata ehk ringlusse jõuab tagasi 90 protsenti või natuke rohkem kogu pandipakendi taarast.

Paljudel juhtudel on olnud probleem kauplustega, mis on ostnud teenuse sisse. Kui näiteks Õismäel vastutab töötaja mitme kaupluse pakendipunkti eest, siis on röökima hakanud taaraautomaadi peale reageerimisaeg ilmselt pikem, aga nad üritavad nii 15-20 minutiga hakkama saada, et kohale jõuda, kuid eks see sõltub liiklusest ka.

Rimi on üks jaekettidest, kes on teenuse väljast sisse ostnud, aga Selver peaks ise oma automaatidega tegelema, samuti Prisma. Ma ise olen seitsme või kümne aasta jooksul pidanud vaid ühel korral seitse minutit ootama, kuni töötaja tuleb.

Kas ma pean selleks helistama taaraautomaadi juurde kirjutatud numbril, kui masin kisama hakkab, selleks et keegi seda üle vaatama tuleks või läheb see signaal ise ka kusagile kohale?

Masinad ei kisa tühja. Paljudel masinatel on juba ennetavalt signaal personalile saadetud, kui see hakkab täis saama, et palun reageerida.

Oleme kauplustele öelnud, et nad peavad sellesse pandipakendisüsteemi panustama. Seda ei saa võtta kui lihtsalt seadusest tulenev kohustus, mis on vastik ja mida nad peavad tegema, vaid see on klienditeeninduse osa, täpselt samamoodi nagu nad hoiavad oma müügiruumi puhtana ja kauba väljapaneku kena. Kui klient juba taaraautomaadist saab ketipõhise halva kogemuse, siis see kandub kogu kauplusele üle ja ta ei tahagi enam sellesse poodi minna.

Nii et kui kliendil ka kolmandal korral ei õnnestu ühes tagastuspunktis oma taarat ära anda, siis tegelikult vaba turg paneb selle ise paika – järgmiseks korraks valitakse lihtsalt teine kett.

Ma kardan, et paljud taaratagastajad ei taju üldse seda jaeketi osana, vaid näeb seda ikka ühe pandipakendi süsteemina ja näitab näpuga teie organisatsiooni peale tervikuna, kui ta halva kogemuse saab.

Taaraautomaadi juures plakatil ka ka meie infonumber – kui inimene ühte numbrit ei saa kätte või ei saa sealt adekvaatset infot, siis me samamoodi registreerime tema kaebuse nagu taaraautomaadi operaator. Meil on juba mitmendat aastat käimas ka kampaania "Eeskujulik tagastuspunkt". Seal me hindame kaks korda aastas nende kliendiala puhtust, suurust, kasutajakogemust – kas see on hea või mitte. Üks kriteerium on ka meile tulnud kaebuste arv. Kui neid on palju tulnud, siis ta eeskujuliku tagastuspunkti tiitlit ei vääri. Seal taga on ka rahaline auhind, nii et nad on motiveeritud, et kaebusi oleks vähem.

Nii et te lahendate asja präänikumeetodil. Aga kas teil on ka piitsameetod olemas? Saate trahvida neid, kelle automaadid pidevalt rikkis on?

Meil ei ole trahvimisõigust, see on keskkonnainspektsioonil või tarbijakaitseaimetil. Saame ainult motiveerida, mitte kritiseerida. Tarbijakaitseamet on ka paljude selliste päringutega tegelnud ja andnud vastuseid, näiteks kui mõni taarapunkt on kogu aeg kinni, katki või töötaja ebameeldiv.

Kui palju selliseid taarapunkte siis on, kes on teil sellised mustad lambad ja kelle kohta pidevalt kaevatakse? 

Käputäis musti lambaid on. Alati ei saa ka ketti süüdistada, kui mingi kontingent on lihtsalt tagastuspunkti üle võtnud, isegi turvamehi ei karda, annavad turvamehele veel peksa ka. Või kus selline seltskond siis laotab oma õhtusöögi taarapunkti põrandale laiali, ei lase end teistest segada.

Selliseid juhtumeid on ette tulnud?

Jah, selline markatne näide on meil olemas.

On see pigem Tallinna piirkonnas, kus selline kontingent tegutseb?

Jah, kipub olema pigem Tallinna piirkonnas.

Kuidas käib taaratšeki lunastamine? Näiteks Rimi automaadist saadud tšekiga ma vist Selverisse minna ei saa, aga kas ma ühest Rimi taaraautomaadist saadud tšekiga teise Rimi poodi saan minna või pean selle just seal konkreetses poes lunastama? Näiteks kui ma oma töötava taaraautomaadi otsingul sattusin muuhulgas poodi, mille olemasolust mul seni aimugi polnud ja mis mu trajektoorile kuidagi ei jää, mistõttu sinna poodi ma kindlasti ei satu?

See on kauplustel endil ketipõhiselt lahendatud. Näiteks varem, kümme aastat tagasi lubati ketipõhist ristkasutust, aga nüüd on paljud läinud poepõhiseks tagasi, see on arveldamise lihtsustamise eesmärgil. Taaratšeki peal peaks olema info olemas, kas see tuleb lunastada keti piires või konkreetses kohas ja kaua seda teha saab. Aga me soovitame selle lunastada kolme kuu jooksul, kuna see tint tšekil hästi ei püsi ja kestab sõltuvalt hoiustamistingimustest võib-olla üldse ainult üks-kaks kuud. Muidugi kui hoida seda vaakumis või kilekaante vahel, kestab tint ka pikemalt.

Praegu saab pudeli-purgi pealt tagasi kümme senti. On see summa üldse pandipakendi süsteemi ajaloo jooksul kasvanud ja kas ehk oleks aeg see summa üle vaadata?

Me tegelikult alustasime süsteemi 50 sendi ja ühe krooniga purgi ja pudeli eest, mis on siis vastavalt kolm ja kuus senti. Vahepeal tõusis pant neljale ja kaheksale sendile, nüüd viimased kolm-neli aastat on see olnud kümme senti kõigile pakendiliikidele võrdsel tasemel.

Kümme senti võiks olla tänane optimaalne tase. Soomes, mis on meist elatustasemelt kõrgem, on purgitagastusraha 15 senti, klaaspakendil 10 senti nagu Eestis. Seal on tagatud taaskasutuse sihtmäärad 90 protsendi juures. Loodame - võib-olla oleme naiivsed -, et tarbijad harjuksid ja saaksid aru keskkonna olulisusest ja ei panustaks rahalisele poolele nii palju enam. Kui vaadata noori keskkonnatundides, siis neile on taara eest saadav raha teisejärguline boonus. Nende mõtteviis on teistsugune juba.

Kui uued riigid mõtlevad pandisüsteemi juurutamisele ja käivad siin meie juures nõu küsimas, siis me ikka ütleme neile, et pandisumma peab olema piisavalt kõrge, et tarbijaid motirveerida taarat tagastama ja piisavalt madal, et ära hoida rahalisi pettusi. Kui rahaline väärtus on taga, siis tekivad ikka võimalikud pettused. Olukorras, kus meil on siin Eesti-Läti piirikaubandus, võib inimestel tekkida ahvatlusi, kuidas ka Lätist ostetud õllepudeli eest kümme senti kätte saada.

Mis nad siis teevad, kleebivad Eesti pandimärgiga silte Lätist ostetud pudelitele?

Jah, täpselt nii, kleebivad silte Läti pudelitele.

Aga kas poleks mõistlik ka Läti ja näiteks Soome taarat meie süsteemiga liita, et kõik pudelid tagasi ringlusse jõuaksid, mitte sõltuvalt oma päritolust?

See diskussioon oli õhus ca aasta tagasi, et võiks Läti ja Soome süsteemid Eesti omaga ühtlustada. Esmapilgul tundub see selline lahe ja ratsionaalne mõte, aga kui vaadata tausta ja detaile, siis siin taga on palju väikeseid asju, mis tuleks siis muuta. Kokkuvõttes läheks pandisüsteem kallimaks.

Mis selle keeruliseks ja kalliks teeb? 

Siis tuleks aru saada, kuidas me selle raha Lätist kätte saame, mis on Läti kaupmehele või tootjale makstud. Lisandub veel Euroopa tasandi dimensioon Lätist ostetud ja Eestis tagastatud pakenditega, et kas need lähevad ka meie nõutud taaskasutuse sihtmäära arvesse. See otsus vajaks juba Euroopa tasandil seadusemuutmist.

Aga neidsamu välisriikidest ostetud pakendeid, nii Lätist ostetud purke kui plastpakendeid on võimalik tagastada Prisma ketti.

Kas see algatus tuli teilt ja läksite selle jutuga Prismasse või oli see Prisma enda initsiatiiv?

See oli meie ühisprojekt. Kunagi käisime selle idee Prismale välja ja nüüd kevadel avaldas Prisma soovi mitte ainult Lätist, vaid potentsiaalselt ka Soomest ja laevadelt tuelvat pakendit vastu võtta. Raha selle eest muidugi ei saa, aga klienti ei ole ka seda pakendit ostes panti tasunud. See lihtsalt võetakse talt vastu.

Kas see jääb vaid Prisma aktsiooniks või on teised ketid ka seda teed minemas? 

Huvi on paari keti puhul olemas, aga lõplik otsustus jääb ikkagi neile. Kuna nemad tegelevad pakendi vastuvõtu ja masinatega, siis on see nende pärusmaa.

Kas üks neist võib olla Rimi, kes räägib ka palju keskkonnahoiust?

Jah, Rimi ja ka Stockmann.

Stockmann teeb küll keskkonnateadlikke samme, kuid neil on ainult üks pood, nii et tegevuse mõju on väike. Aga Maxima ja Coop?

Maxima ja Coop pole soovi avaldanud. Tehniline lahendus on enamikele taaraautomaatidele loodud, nii et ka teised taustal vaikselt nokitsevad ja see võimekus on automaatidel olemas, kui nad tunnevad, et nüüd tahavad.

Kuidas see taaraautomaatide soetamine üldse käib? Kas te kirjutate jaekettidele ette, millised need peavad olema nad saavad ise omale automaadid valida?

Peoketid ise valivad omale automaadid. Meie analüüsime, hindame, kas see taaraautomaat on piisavalt turvaline ja sobib Eesti turule ja siis sertifitseerime omalt poolt.

Kas mõnel poeketil on siis automaate, mis on tehnoloogiliselt viletsamad ja lähevadki kergemini katki? Tasub mul ehk edaspidi silmas pidada konkreetseid jaekette, kuhu oma taarat viia, et oleks kindlam, et ei satu katkise masina otsa?

Täna on turul taaraautomaate, mis pärinevad rohkem kui kümne aasta tagusest ajast. Sestpeale on tehnoloogia selgelt arenenud, ka pakendituvastus on arenenud, näiteks mõned suudavad juba taara sissesuunamise hetkel tuvastada, millise pakendiga on tegemist. See on kiirem ja parem tarbija jaoks.

Kümme pluss aastat vanade taaraautomaatide tehnoloogiline tase on vanem. Ka kogu see füüsiline pool: autol ju samamoodi, kui teda kasutada, ta väsib, ehkki välimus võib olla veel ilus. Aga meil käivad kauplustega ka läbirääkimised, et suunata neid oma vanemaid automaate lähiaastatel välja vahetama.

Riburadapidi on kõik ketid hakanud seda vähehaaval ka tegema. Prisma on kõik oma automaadid välja vahetanud, samuti OG Elektra. Ka Selver ja Coop läbi oma erinevate tarbijate ühistu on uutesse automaatidesse investeerinud. Samuti Rimil on osades kauplustes uus tehnoloogia olemas. Isegi Maxima hakkas möödunud aastal oma teenusepartneri kaudu automaate välja vahetama, aga kuna kaupluste arv on suur, siis kõigi automaatide väljavahetamine võtab aega, aastas jõutakse välja vahetada vast 10-15 punkti.

Eestis on kokku ca 530-540 taaraautomaati, aasta jooksul vahetatakse neist välja umbes kümme protsenti ja nende loomulik rotatsioon ongi kuskil kümme aastat.

Kui palju neid üle kümne aasta vanuseid automaate siis veel kasutusel on?

Suurusjärk sadakond automaati on kümme pluss aastat vanad. Oma ideaalpildis näeme, et kauplused võiksid need välja vahetada kahe aasta jooksul.

On teil mingeid hoobasid, et nad seda kiiremini teeksid? On teil tingimustes kirjas, kui vanad tohivad kasutusel olevad taaraautomaadid maksimaalselt olla näiteks?

Hoobasid ei ole, et suunata kauplusi neid välja vahetama. Me oleme andnud kauplustele vabad käed, milliste automaatidega nad tahavad hakata taarat vastu võtma. Leedus näiteks oli keskne hange, kõigile jagati ühe tootja automaadid.

Ja kumb süsteem on end paremini õigustanud, Eesti või Leedu?

Eks mõlemal on oma plussid ja miinused. Halduse mõtes oleks üks süsteem isegi mõistlikum, teistest küljest ketid tahavadki eristuda, pakkuda klientidele erienvaid võimalusi.

Kolm aastat tagasi toimus automaatide arengus võimas tehnoloogiline hüpe, neis on kasutusel 360 kraadi kaamerad. Vahe varasematega seisneb selles, et kui mõnes vanemas automaadis panna pudel sinna rullima, siis see masin hakkab alles otsima, kus see triipkood pudelil asub, aga 360-kraadise kaameraga skaneeritakse see triipkood juba samal hetkel, kui pudel automaadisuule jõuab ja rullimisele enam aega ei kulutata.

Kus sellised moodsad automaadid Eestis asuvad?

Prismades kindlasti. Seal tuleb kahe käega pakendeid automaati sööta ja siis ka ei pruugi järele jõuda.

Laagri Maksimarketis saab aga kilekotiga valada taara suurde torusse, kus siis tuleb oodata, kuni ta pakendid ise läbi laseb.

Ülemiste keskuse juures on ka selline?

Ülemistes oli, aga pandi kinni, see jäi ajale jalgu, nii et rohkem minu teada praegu selliseid ei ole kui Laagri Maksimarketis.

Millal liidetakse kange alkoholi pudelid, supi- ja moospurgid pandipakendi süsteemiga, et ka neid saaks tagasi anda? Neid purke ikka koguneb palju ja jube kahju on näiteks järjekordset tühja heeringafilee purki ära visata.

Suurte supipurkide ja moosipurkidega on sedasi, et nad ei pruugi olla seest puhtad, sest moosipurkide tahke aine sisaldus on ikka suur. Võime ju tahta, et inimesed teeksid need purgid tühjaks, võib-olla isegi seest puhtaks pesta, aga me ei või seda eeldada. Kuna supipurgis on ikkagi tahke sisu, siis see ei voola välja. Kui see aga automaati asetada ja kasvõi üks tükk sealt välja välja tuleb, siis on see taaraautomaat kohe ka umbes, kui see läga sealt välja voolab. See on põhirisk nendega.

Kange alkohol on samuti väljavoolav vedelik, sellega on seadusemuudatus plaanis, et oleks võimalik vabtahtlikult pakndipakendiga liituda. Paari tootjaga on meil sellest juttu olnud kolm-neli aastat tagasi, neil oli huvi. Vahepeal oli see seadus pausil, nüüd loodetakse muudatus lõpuks sisse viia, aga ma ei oska ennustada, millal see võiks jõustuda. Eelmisel aastal taheti jäätmeseadusega liita pakendiseadust ja pakendiaktsiisi seadust, kas seal oli kange alkoholi taarale võimaldatav vabatahtlik liitumine sees, aga sellele tõmmati väga tugev käsipidur peale, et neid koos menetleda. Aga nüüd Euroopa direktiivinõuetest tulenevalt muduetakse kõiki neid seaduseid eraldi. Pakendiseaduse eelnõus on ta nüüd jälle sees, eks selle vastuvõtmine sõltub riigikogu ajakavast - pigem on vist selle aasta tööplaanis sees.

Ja see tähendab siis, et kange alkoholi pudelile tuleks ka pandimärk peale ja sellega kaasneks pandiraha? 

Jah, sellele tuleks ka pant peale. Liviko avaldas soovi, et tahab oma tooted vabatahtlikult pandisüsteemi panna. Kui me ta vastu võtame, siis ta paneb sama kümme senti oma pudeli hinnale otsa, loogika on täpselt sama nagu muu panditaaraga. Hetkel on Liviko küll vaikuses. Eks kõigil tootjatel sõltub see otsus migil määral ka rahast, pakendite taaskastutuse süsteem lõppkokkuvõtes maksab tootjale.

Kui palju pandisüsteemiga tagastatavast taarast läheb taaskasutusse? 

Kõik, sada protsenti, mis tuleb meile, läheb taaskasutusse.

Teraspurgid eraldame alumiiniumist, need lähevad sulatusse. Plastpakend samamoodi, sorteerime need värvi kaupa, pressime, edasi see kuumutatakse, helvestatakse, osa läheb helbena kohe tootmisesse, näiteks on tulemuseks tekstiiltoode või ehitustoode. Vahel tehakse ka pisike graanul plasthelmest, mis on väga puhas materjal ja sellest võib saada uus pudel.

Klaas ka purustatakse värvide kaupa, edasi läheb see sulatusse, millest tulevad uued pudelid-purgid.

Isegi kilekotid, millega pakendid siia veame, saadame helvestamisse, granuleerimisse ja neist tehakse meile uued kilekotid.

Turul on ka korduskasutusega klaaspudelid. Suures mahus on need õllepudelid, aga ka Vichy vesi ja mingid limonaadipudelid lähevad tootjale tagasi, need pestakse ja neisse villitakse uus toode. Teatud kujuga klaaspudelid oleme ka välja sorteerinud ja väikeõlletootjatele nende palvel suunanud. Nad pesevad need käsitsi puhtaks ja siis nad saavad villida oma joogi taaskasutatud pudelisse – see on neile tähtis, et nad kasutavad just korduvkasutatavaid pudeleid.

Kui palju selliseid pudeleid teie süsteemis on, mis korduskasutusse lähevad?

Aegade jooksul on see hulk langenud. See võib olla umbes 10-12 protsendi juures kogu pandipakendist, mis läheb uuesti villimisele ja ei purustata. Näiteks Saku uus õllepudel on korduskasutusega.

Keskkonnaministeeriumi kommentaar

Millal jõustub seadusemuudatus, millega ka veini- ja viinapudelid saavad vabatahtlikkuse alusel pandipakendi süsteemiga liituda?

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli Rebane: "Eesti Pandipakend on keskkonnaministeeriumile teinud ettepaneku, et kange alkohoolse joogi tootjatel oleks võimalus liituda pandisüsteemiga. Leiame, et pandisüsteem on end väga hästi tõestanud ning võib eeldada, et ka kange alkoholi pakendite liigiti kogumise kasvule aitaks see kaasa. Keskkonnaministeerium analüüsib hetkel antud ettepanekut luua kange alkoholi tootjatele võimalus liituda pandisüsteemiga. Hetkel oleme plaaninud selle muudatuse üle võtta jäätmepaketiga 5. juuliks 2020 ehk siis järgmise aasta keskpaik on reaalne aeg. Tegemist oleks siis vabatahtliku meetmega, et kes tahavad, need liituvad. Kohustuslikuks seda teha ei saaks, kuna kange alkoholi pudelid on väga erineva kujuga (pealuu, mõõk jne), mida pole võimalik pandiaparaati sisestada."