Eestlased küsivad apteegist üha sagedamini unehormooni
Soomes on märkimisväärselt kasvanud uinumise ja unehäiretega hakkama saamiseks mõeldud melatoniini sisaldavate toidulisandite ja ravimite müük ning kasvu lõppu veel ei paista. Proviisorid Eestis tõdevad, et ka siin on viimase paari aasta jooksul melatoniini tarbimine oluliselt suurenenud.
Melatoniin on hormoon, mida inimese organism toodab ise peaajus asuvas käbinäärmes. Hormoon aitab reguleerida omakorda inimeste bioloogilist ööpäevarütmi. Põhjuseid, miks melatoniin viimaste aastate jooksul järjest enam inimeste tähelepanu võidab, on Apotheka proviisori Merle Niglase sõnul palju, näiteks kättesaadavus. Kui aastaid tagasi oli melatoniin Eestis retseptiravim, siis tarneraskuste tõttu praegu retsepti ravimile küll välja ei kirjutata, aga aja jooksul on melatoniini sisaldavad preparaadid tulnud ka käsimüüki näiteks kapslite, keelealuste tablettide või pihustatavana, mis leitavad nii apteekide kui ka toidupoodide riiulitelt. Niglase sõnul kasutatavad inimesed melatoniini peamiselt unehäirete tõttu, alternatiivina näiteks unerohtudele, aga ka reisimisel ajavahega toime tulemiseks.
"Melatoniin on inimesele kehaomane hormoon. Laias laastus võib öelda, et kui väljas läheb pimedaks, siis inimese organism hakkab melatoniini ise ka tootma. Kuna meil on ümberringi nii palju ekraane, siis meil silmad ja seeläbi ka aju saab järjepanu signaali, et on valge, et inimesel ei peaks veel uni tekkima. Seetõttu see melatoniini tarbimine juurde on kindlasti põhjendatud, aga melatoniin ei ole kindlasti selline uinuti, et ta paneb inimese magama. Kui inimene võtab melatoniini sisse, siis ta peaks minema teki alla pimedasse und ootama. Siis melatoniin toimib kõige paremini," selgitas Niglas.
Niglase sõnul ei ole soovitatav melatoniini järjest tarbida väga pikka aega ning ületada ei tohiks ka päevast annust ehk ohutu kogus on kaks milligrammi. Niglas ütles, et otseselt pole melatoniini tarvitamisel selliseid kõrvaltoimeid, nagu sõltuvuse teke või koostoime ravimitega, kuid pikaajalised uuringud alles käivad ning välistada ei saa siiski erinevate organite mõjutusi.
"Kui vaadata infolehte näiteks retseptuuriravimil, siis sagedasi ja väga sagedasi kõrvaltoimeid tal väga ei olegi. Põhjuseks on just see, et ta on meie kehaomane hormoon."
Siiski soovitab Niglas kõigile, kel unehäiretega probleeme, esmalt proovida uinuda uneravimi ning toidulisandite abita ning kasutada teisi võimalusi une soodustamiseks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi