Helme: valitsusel puudub poliitiline võimalus pensionireformist taganeda
Ka IMF on seisukohal, et Eesti ei tohiks teist pensionisammast vabaks lasta, sest esimene ja teine sammas on teineteist täiendavad, selle asemel tuleks pensionisamba tootlikkust muude vahenditega tõsta. Rahandusminister Martin Helme (EKRE) aga tõdes, et pensionireformist valitsusel enam taganemisteed ei ole, sest selleks on saadud rahvalt valimistel mandaat, mis kohustab.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooni juht Cheikh Anta Gueye jõudis kahenädalase Eesti visiidi tulemusel pensionireformi küsimuses samale seisukohale, mis Eesti Pankki: teisel pensionisambal on oma nõrgad kohad - nagu madal tootlikkus ja vähene paindlikkus raha investeerimisel -, kuid seda ei tohiks vabatahtlikuks lasta, sesti esimene ja teine pensionisammas on mõeldud teineteist täiendama. Seevastu tuleks aga vaeva näha tootlikkuse tõstmisega ehk tuleks eelistada pensionisüsteemi remonti, selmet laps pesuveega välja visata.
"Meie IMF-is, tuginedes oma rahvusvahelisele kogemusele, leiame, et kohustuslikkus tuleks pensionisüsteemis säilitada, kuid pensionikogujatele tuleks avada võimalus oma raha investeerimist selle sees suunata - pensioniraha investeerimine vajaks enam paindlikkust," kommenteeris Cheikh Anta Gueye ERR-ile.
Rahandusminister Martin Helme aga ei lase end kõigutada ei Eesti Panga ega ka IMF-i soovitustest.
"Meil on erinev vaatepunkt asjale. Meie tegutseme selgelt valimistelt saadud mandaadi raames, meil on antud lubadused inimestele ja need lubadused tuleb täita. IMF vaatab seda asja siis väga abstraktselt, majandusraamistiku või rahandusraamistiku vaatepunktist, ja neil võibki see vaatepunkt teistsugune olla," ütles Helme ERR-ile. "Ma arvan, et ei tule kõne allagi, et me selle plaani lükkame kõrvale lihtsalt sellepärast, et üks või teine rahvusvaheline organisatsioon soovitab teistmoodi teha."
Helme nimetas positsiooni - teine sammas vabaks lasta või mitte - pigem usuküsimuseks, mistõttu õigeid vastuseid, kuidas peaks tegema, polegi.
"Nii nagu aastal 2001 võis teha igasuguseid ennustusi ja igasuguseid arvamusi omada tol ajal kehtima pandud pensionisüsteemi kohta – peaaegu ükski neist ei ole realiseerunud, selles mõttes see ongi maailmavaate küsimus," põhjendas Helme.
Seda, et pensionireformi aluseks olevad hääled, mis kevadel valimistelt saadi, on võrreldavad Brexiti-hääletusega, kus inimesed ei teadnud, millele nad "jah" ütlesid, ei pea Helme kohaseks.
"Pigem rahva toetus sellele reformile on suurenenud aja jooksul, mitte vähenenud. Valimiskampaania käigus siiski küllaltki palju nämmutati läbi teise samba numbripoolt. Neid on hiljem ka läbi nämmutatud siin suve jooksul ja sügise jooksul ja kindlasti me selle eelnõu menetlemise käigus riigikogus käime need arutelud veelkord läbi," lubas Helme.
Eesti Panga president Madis Müller siiski peab võrdlust Brexiti-hääletuse ja pensionireformi valijamandaadi pugemise taha võrreldavaks.
"Need küsimused on selles mõttes väga erinevad – Brexit ja kogumispension -, aga nii võib selles mõttes öelda, et väga jäigalt tõlgendatakse seda mandaati, mis justkui on valijatelt saadud. Ma arvan, et seda on võimalik tõlgendada ka hoopis teistmoodi. Praegu tõesti koalitsiooni hoiak on selline, nagu ta on," tõdes Müller.
Eesti Pank jätab endale õiguse kommenteerida ka valminud pensionireformi eelnõu, kuid tõdeb, et sellega keskpanga võimalused ka lõppevad.
"Eks ta mõneti paratamatu on, et meie roll on anda nii hästi põhjendatud soovitusi, kui me oskame, aga eks lõplik otsustus on ikkagi valitsuse ja riigikogu käes, ja see on ka niimoodi õige. Me käsitleme end ikkagi nõuandjatena, mitte lõplike seaduste kujundajatena," ütles Müller.
Toimetaja: Merilin Pärli