Kuigi IMF on soovitas mitte teist sammast vabatahtlikuks muuta, siis Seederi sõnul tuleks pigem oma peaga mõelda ja otsustada ja loobuda kohustuslikus korras "maailma halvima toote" pakkumisest.

Suti sõnul tasuks kogu pensionisüsteemi vaadata tervikuna ning arvestada, et teise samba vabatahtlikuks muutmine viib tasakaalust välja kogu süsteemi. "Kui me teise samba muudame vabatahtlikuks, siis tähendab see madalamaid pensione tulevikus ja väiksemaid investeeringuid Eestisse. Me tõmbame vaiba alt ära Eestis ettevõtjatelt, sest pensionifondid on ainsad pika raha pakkujad," märkis ta.

Seederi sõnul on see süsteem 20 aastat eksisteerinud, kuid keegi sellega rahul pole. "Inimeste säästud sambas põlevad. Mõistlik on usaldada inimest ja uskuda inimese vastutustundesse. Praktika on näidanud, et keskmise talupoja mõistusega inimene suudab oma raha kindlasti paremini paigutada ja oma rahaga majandada, kui seda on teinud täna erinevad pensionifondid. Tänu sellele on pensionid tulevikus suuremad, mida näitavad ka analüüsid. Igal juhul on täna inimesele kasulikum piirduda esimese sambaga," rääkis ta.

Suti sõnul investeerib Eestis tänasel päeval vaid iga 50. inimene. "Tehes teise samba vabatahtlikuks, saavad kõige rohkem pihta need inimesed, kelle sissetulekud on madalamad – need, kelle sissetulekud on suuremad, saavad endaga nagunii hakkama," märkis ta.

Saatejuht Anna Pihl soovis Seedrilt teada, mis saab inimestest, kes võtavad oma raha teisest sambast väljast ja löövad selle lihtsalt laiaks – kas riik tuleb tulevikus hädas inimestele appi?

Seedri sõnul on alati ühiskonnas mingi protsent inimesi, kes elavad palgapäevast palgapäevani, aga neid on kindlasti väga väike osa ühiskonnast. "Kogu seaduandlust ei saa teha sellest viiest või seitsmest protsendist lähtuvalt, kes ära kulutavad oma teise samba raha, kui nad sealt välja lähevad. Aga riiklik pension jääb neile alles," vastas Seeder.

Sutt märkis, et esimene sammas on loodud selleks, et tagada, et inimene ellu jääb. "Täna on Eestis keskmise pensioni suhe keskmisesse palka umbes 40 protsenti ja see läheb halvemaks, kui teine sammas ära kaotada. Tulemus on see, et pensionärid jääva vaesemaks ja see koorem kajastub kas kõrgemates maksudes, kõrgemas pensionieas või suuremas riigivõlas," rääkis Sutt

Sutt märkis ka, et tänase seisuga on teises sambas keskmine jääk inimese kohta 6000 eurot, millega pole tegelikult suurt peale hakata, kui mõelda näiteks kinnisvarasse investeerimise peale.

Seedri sõnul ei soovita ta kellelgi teise sambaga liituda, vaid paigutada oma raha kohe näiteks kinnisvarasse või väärismetalli või siis maksta tagasi kõrge intressiga tarbimislaenud.

"Inimesed on kogunud endale 10-20 aastaga säästud, neil tekib vajadus seda raha kasutada eluasemeks või millekski muuks ja nad on sunnitud minema panka ja võtma seda kallist tarbimislaenu, samal ajal, kui tal on see raha olemas. See on väga ebamajanduslik," ütles Seeder.