Kolmapäeva seisuga on oma arvamuse edastanud neli organisatsiooni. Seejuures ei ole veel ükski ministeerium esitanud omapoolset kommentaari või parandusettepanekut. Vaid välisministeerium on pensionireformi eelnõu kinnitanud märkusteta. See on ka mõistetav, sest pensionireformi eest peamiselt seisnud erakonnast Isamaa pärit välisminister Urmas Reinsalu osales ka pensionisüsteemi muutmise koalitsiooni töögrupi töös ja võiks saavutatud tulemusega rahul olla.

Samas ei ole omapoolseid kommentaare saatnud sotsiaalministeerium, mille minister Tanel Kiik ka pensionireformi väljatöötamise koalitsiooni töögrupis osales. Kiik küll siiski varem ütles, et sotsiaalministeerium plaanib oma põhjalikud ettepanekud eelnõule esitada enne, kui tähtaeg selleks möödub. Kolmapäevase seisuga plaanis ministeerium oma ettepanekud, mida on viis lehekülge, välja saata õhtuks.

Senini laekunud ettepanekuist on kõige neutraalsem maksu- ja tolliameti oma. Amet märgib oma arvamuses, et seaduse jõustumisel on sellel vaja teha IT-arendusi esialgseil arvutustel kolme miljoni euro ulatuses. Samuti märgib amet, et oleks vaja leida lahendused mõnedele praktilistele küsimustele seoses mitteresidentide pensioni kogumise ja pensionisüsteemist lahkumisega ning Euroopa Liidu pensioniskeemidega liitunutega.

Pensionifondidest on oma tähelepanekud edastanud senini vaid Swedbank Investeerimisfondid. Lisaks tehnilistele tähelepanekutele märgib investeerimisfirma peamiselt, et nende hinnangul on seaduse eesmärk vale, sest kogutud summade ükskõik mis mahus ära kulutamine toob kaasa tulevikus madalamad pensionid.

Swedbank Investeerimisfondide hinnangul võiks ka reformi ambitsiooni vähendada ja näiteks välja võetava raha võimalikku hulka vähendada. Investeerimisettevõte tegi ettepaneku, et näiteks võiks saada välja võtta vaid inimese enda sisse makstud kaks protsendipunkti sotsiaalmaksust ja neli protsendipunkti sissemakseid jätta kas teise pensionisambasse või kanda see esimesse pensionisambasse.

Lisaks soovitab ettevõte hõlbustada teise pensionisambaga taasliitumist, selle asemel et kehtestada kümneaastane taasliitumispiirang. Investeerimisettevõte väljendas ka muret, et pensionifondidele võib mõjuda negatiivselt, kui suur osa inimesi võib korraga soovida oma säästud fondidest välja võtta ja soovitab välja võtmist ajas rohkem hajutada – näiteks võiks ettevõtte hinnangul välja saada võtta vahendeid ühtlasemalt kahe aasta jooksul. Välja käidud eelnõu kohaselt oleks esimene väljamakse 10 000 eurot ja seejärel kaks osamakset ülejäänud summa kätte saamiseks.

Viimaks märgib ettevõte, et kui nüüd teine pensionisammas muudetakse vabatahtlikuks, siis ei ole sisulist põhjendust, miks teise pensionisamba fondidele kehtivad suuremad piirangud kui kolmanda samba fondidele. Swedbanki Investeerimisfondid märgivad, et teise ja kolmanda samba pensionifondide reeglistikku võiks ühtlustada.

Eesti finantssektori asutuste esindusorganisatsioon Finance Estonia, mis koondab 90 sektori ettevõtet, edastas pensionireformi eelnõu osas kaks läkitust. Esimene neist sisaldab esialgseid kommentaare ja märgib, et eelnõu tuleks sellisel kujul jätta kooskõlastamata. Finance Estonia märgib, et eelnõu sellisel kujul ei vasta heale õigusloome tavale, suure reformi analüüsiks on aega jäetud väga napilt, jääb arusaamatuks, miks reform vajalik on, teise pensionisüsteemiga liitunuid ja mitteliitunuid koheldaks reformiga ebavõrdselt, sest mitteliitunutel ei ole võimalik varasemalt kogunenud nelja protsendipunkti sotsiaalmaksust rahas välja võtta, reform ei taga piisavat abi tulevastele pensionäridele ning massiline raha välja võtmine võib pensionifonde ja nendes osaku omanikele negatiivselt mõjuda.

Teises kirjas esitab Finance Estonia täpsustavaid küsimusi rahandusministeeriumile. Küsimuste päises märgib esindusorganisatsioon, et kogumispensioni vabatahtlikuks muutmine tingib kohaliku kapitalituru taandarengu, mille üheks olulisemaks nurgakiviks on kohalikud pensionifondid. Samuti märgib organisatsioon, et kindlasti ei tohiks selliseid muudatusi teha kiirustades ja ilma oluliste mõjuanalüüsideta.

Finance Estonia küsimused rahandusministeeriumile on peamiselt seotud võimalike reformi tagajärgedega ja võimalike tulevikustsenaariumitega. Samuti tunneb organisatsioon huvi, kas riik väga suure raha välja võtmise korral on valmis fonde toetama. Lisaks küsib Finance Estonia, kuidas plaanib valitsus tagada, et raha välja võtnud ei lange investeerimiskelmuste ohvriks ja kuidas plaanitakse tagada, et inimesed ei paigutaks raha hoiu-laenuühistutesse, mille hoiused on tagamata ja milles on võimalik kogu oma raha kaotada.

Viimaks on jõudnud kolmapäevaks esitada oma tähelepanekud ka Eesti pankade esindusorganisatsioon Eesti Pangaliit. Peamiselt märgib pangaliit, et pensionireform toob kaasa vajaduse mahukateks IT-investeeringuteks, sest uue süsteemi käivitamisel tekib vajadus pidevaks isikustatud infovahetuseks erinevate osapoolte vahel. Pangaliit lisab, et selleks, et kõik sujuks, on vaja jätta seaduse jõustumiseks piisavalt aega, et arendused oleks kõik võimalik enne ellu viia.

Lisaks märgib pangaliit, et pensionireform võiks suurendada ka teise samba paindlikkust. Täpsemalt soovitab pankade esindusorganisatsioon suurendada palgast tasutava sotsiaalmaksu kahe protsendipunkti määra, mis suunatakse teise pensionisambasse. Samuti võiks organisatsiooni ettepanekul võimaldada sarnaselt kolmanda sambaga tulumaksuvabasid sissemakseid teise sambasse. Viimaks ei näe pangaliit ka põhjust, miks ei võiks teise pensionisambaga taasliituda enne kümne aasta möödumist.

Rahandusministeerium ootab ettepanekuid ja kommentaare kolmapäeva keskööni ja tõenäoliselt on neid veel hulganisti juurde tulemas. "Peale seda vaatame kõik ettepanekud läbi. Osa nendest viiakse ilmselt ka eelnõusse sisse. Olenevalt laekunud ettepanekute mahust oleks eelnõu kõige varasemalt võimalik valitsusse saata järgmisel nädalal," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Rahandusministeerium avalikustas möödunud nädala kolmapäeval detailse pensionireformi plaani. Selle kohaselt saaksid inimesed hakata tuleva aasta suvel esitama avaldusi teisest pensionisambast lahkumiseks, nii et sinna kogutud raha kätte saada; iseseisvalt spetsiaalse investeerimiskonto kaudu investeerimise alustamiseks või vanamoodi pensioni kogumise jätkamiseks.

Teise samba prognoositav vara on 2021. aastal üle viie miljardi euro, mis moodustab 17 protsenti SKP-st. Seniste küsitluste järgi plaanivad peaaegu pooled töötajad jätkata raha kogumist teise sambasse, 10-20 protsenti aga kavatseb seda edaspidi iseseisvalt investeerida. 13 protsenti plaanib sambast vabaneva rahaga vanu laene tagasi maksta.

Pensionireform on koalitsioonierakonna Isamaa valimislubadus ja selle läbiviimine võiks tuua riigieelarvesse ühekordse tuluna mitusada miljonit eurot ühekordset maksutulu. Reformi suhtes on kriitilised olnud suur enamus eksperte ja finantssektori institutsioone.