LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu ja juhatuse liige Joel Kukemelk saatsid rahandusministeeriumile oma seisukohad pensionireformi eelnõu kohta.

Nad tõid välja, et raske on mõista nii põhimõtteliste muudatuste tegemist pensionifondist kogumisperioodil tehtavate väljamaksete osas, ilma et läbi oleks viidud asjakohaseid analüüse. Lisaks ei kohelda eelnõuga LHV hinnangul võrdselt isikuid, kes on valinud sissemaksete tegemise teise sambasse ning neid, kes on otsustanud makset mitte teha. 

Neljapäeval ütles sotsiaalminister Tanel Kiik, et teisest sambast võiks saada välja võtta kolmandiku kogutust ehk ainult selle osa, mille inimene on ise palgast sinna panustanud.

Ka LHV esindajad juhtisid tähelepanu samale probleemile. Nende sõnul oleks mõistetav, kui valikuvabadus antaks inimestele nende palgast pensionifondi makstud kahe protsendi osas, mitte aga täiendava nelja protsendi sotsiaalmaksu osas, sest viimase puhul riivatakse ainult esimese samba kasuks otsustanud isikute õigusi.

Kuigi sotsiaalmaksu on kogutud kõigilt inimestelt samal sihtotstarbel, muudetaks reformiga sotsiaalmaksu sihtotstarvet viisil, mis võimaldaks kogumispensioniga liitunud inimestel sinna kogunenud raha kasutada väljaspool pensionikindlustuse ja ravikindlustuse eesmärke. See peaks aga rakenduma kõigile sotsiaalmaksu maksjatele ühetaoliselt.

"Sel juhul ka esimesse sambasse samal perioodil n-ö sissemakseid teinud isikutel peaks tekkima õigus oma nelja protsendi sotsiaalmaksu väljamakse taotlemiseks," märkisid Kukemelk ja Vallistu.

LHV tegi pensionireformi eelnõule neli ettepanekut: kõigepealt tuleks muuta pensionifondide investeerimispiirangute sätteid selliselt, et fondide arvel oleks pikaajaline laenu võtmine lubatud senise kuni 10 protsendi asemel kuni 30 protsendi ulatuses ning kehtestada investeerimispiirangute osas viieaastane periood alates seaduse jõustumisest, mille jooksul fondide investeerimispiiranguid võib passiivselt ületada.

"Juhul kui lühikese aja jooksul tuleb väljumiskorralduste täitmiseks müüa madala likviidsusega vara, on tehingu hind kõigi eelduste kohaselt madalam fondi vara õiglasest väärtusest. Samal ajal tuleb fondivalitsejal juhtida fondi vara investorite parimates huvides ja osakuomanike vara väärtust kasvatades," põhjendas LHV.

"Selleks, et fondivalitseja ei peaks igaks juhuks suurendama oluliselt fondi likviidsuspuhvrit, mis avaldaks mõju fondi tootlusele ka olukorras, kus lahkujate osakaal osutub esialgsetes hinnangutes toodust madalamaks, oleks fondivalitsejal vaja täiendavaid likviidsuse juhtimise meetmeid – eelkõige õigust võtta fondi arvel senisest suuremas ulatuses laenu," lisas ettevõte.

LHV sooviks võimalust pensionisammast laenu tagatisena kasutada

Teiseks soovisid nad, et pensionifondide osakuid ning pensioni investeerimiskontol olevat vara võiks tagatiseks seada kindlatele tingimustele vastavate laenulepingute puhul. Põhjenduseks ütlesid Vallistu ja Kukemelk, et praeguse süsteemi kohaselt on pensionifondi osak pensionikoguja jaoks enne pensionile jäämist sisuliselt kasutu. Muudatus aitaks aga jätkata teise sambasse kogumist, kuid saada samas selle tagatisel laenu ja katta elu jooksul tekkivaid kulusid.

"Laenukohustuse rikkumisel on pensionikogujal võimalik täita oma kohustused osaliselt või täielikult tagatise esemeks oleva pensionifondi osaku arvel," selgitasid nad.

Kolmandaks tegi LHV ettepaneku tekitada suuremat paindlikkust, nii et inimesed saaksid soovi korral sissemakseid suurendada ja ka ajutist maksepuhkust võtta.

Neljanda soovitusena tõi LHV välja, et väljamaksete süsteem peaks muutuma koalitsioonileppes toodule vastavaks ning väljamakseid peaks tegema võrdsetes osades, et investoreid koheldaks võrdselt.

Kuna eelnõuga muudetakse ka kolmanda samba regulatsiooni, tegi LHV ettepaneku indekseerida kolmanda samba tulumaksuvaba sissemakse maksimummäära, mis on aastaid püsinud 6000 euro juures. Lisaks tuleks tööandjate tehtavatele täiendavatele töötaja kolmanda samba sissemaksetele teha sotsiaalmaksusoodustus.

Tuleva: sambast lahkunud peaksid saama kiiresti taasliituda

Tulundusühistu juhatuse liikmed Priit Lepasepp ja Tõnu Pekk tõid kolmapäeval rahandusministeeriumile saadetud kirjas välja, et pensionireformi väitluse puhul on seni ignoreeritud kurba tõsiasja, et nii esimene ja teine sammas koos kui ka esimene sammas üksi jätavad enamuse Eesti inimestest pensionieas suhtelisse vaesusesse.

Riigid, kus vanaduspension tagab väärika äraelamise, eristuvad Tuleva juhtide sõnul Eestist eelkõige selle poolest, et esiteks säästavad tööeas inimesed pensioniks märksa suurema osa sissetulekust kui meil ja teiseks teenivad säästud kõrgemat pikaajalist tootlust.

Kogumispensioni reformil peaks Tuleva hinnangul seega olema kaks eesmärki: suurendada inimeste säästumäära ja parandada vara tootlust.

"Säästmist suurendab see, kui regulaarne raha kõrvale panemine on lihtne ja automaatne. Tootlust parandab süsteemi kulude järjepidev tähelepanu all hoidmine ja langetamine. Rootsi pensioniamet on arvutanud, et ühe protsendi võrra kõrgem tasumäär aastas kogumis- ja väljamaksete perioodi vältel tähendab inimesele tagajärjena 28 protsendi võrra väiksemat pensioni," märkisid nad.

Tuleva esindajate arvates on teise samba väljamaksete süsteemi reform vajalik ja edasilükkamatu, kuid paraku sisaldab eelnõu muudatusi, mis vähendavad Eesti inimeste keskmist säästumäära ja suurendavad tunduvalt nende hulka, kellel pensioniikka jõudes pole mingeid sääste. Lisaks seavad need muudatused osa inimeste säästud suurema riski alla ja tõenäoliselt mõjutavad negatiivselt nende säästude tootlust kogumisperioodil.

Lähtudes sellest, et valitsus on juba otsustanud reformikava riigikokku viia, tegid Lepasepp ja Pekk kuus ettepanekut, mis aitavad otsusega kaasnevaid riske vähendada.

Esiteks soovitasid nad lisada eelnõusse mehhanismid, mis võimaldaksid teisest pensionisambast lahkunutel soovi korral võimalikult kiiresti ja lihtsalt uuesti liituda – vastasel juhul seab nooremas eas tehtud samm inimese kogu eluks ebasoodsasse olukorda.

Teiseks peaks nende hinnangul lisatama eelnõusse keeld teha kaupade, teenuste, sealhulgas finantsteenuste pakkumisi, mis sisaldaks viidet teises sambas kogumise katkestamisele.

"Soovitame tutvuda Suurbritannia finantsjärelevalve analüüsiga, mis tuvastas pensionivara välja võtmisel suurima ohuna just kõrgema riski ja suuremate kuludega finantstoodete pakkumise pankade, kindlustusseltside ja muude teenusepakkujate poolt," märkisid Lepasepp ja Pekk.

Rahandusministeeriumi tuleks Tuleva ettepaneku kohaselt kohustada aasta jooksul pärast muudatuste rakendumist analüüsima turul pakutavate pensioni investeerimiskontode tasude ja riskiprofiilide sobivust pikaajaliseks kogumiseks. Maksuametit peaks aga kohustama teavitama teise sambaga mitteliitunuid ja sealt lahkunuid, et neil on võimalus uuesti liituda.

Ka pole Tuleva rahul eelnõu sättega, et kolmandasse sambasse kogutud vara välja võtmisel tõuseks soodustulumaksumäär 55. eluaastalt eelpensionieani, sest Tulevale ei ole teada ühtegi probleemi, mida see säte lahendada võiks.

Viimase punktina soovitas Tuleva keelata kolmanda samba fondide ning kindlustustoodete pakkujatel võtta kogujatelt sisenemis- ja väljumistasu.

"Riik peab otsustavalt jätkama pensioni kogumisega seotud kulude vähendamist, alustades kolmanda samba sisenemis- ja väljumistasude kaotamisest sarnaselt teise pensionisambaga," teatasid Tuleva juhatuse liikmed.