Riigikogu komisjon ootab ministeeriumilt kõrgkoolide rahastamises suuremat selgust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1572876240000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esmaspäevane arutelu kõrghariduse omandamise üle lähtuvalt selleteemalisest riigikontrolli auditist lõppes seisukohaga, et komisjon jätkab teema käsitlemist ning ootab haridus- ja teadusministeeriumilt (HTM) täpsemat ülevaadet kõrgkoolide rahastamise detailide üle.

"See ei peaks olema viimane arutelu. Palume ministeeriumil esitleda mudelit, mis võimaldaks ülikoolide rahastamismudelit võrrelda varasemaga ja hinnata kuidas saaks rahastamist parandada," ütles komisjoni esimees Jürgen Ligi koosoleku lõppemisel.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäeval, kuidas muuta kõrghariduse omandamine tööjõuvajadustest lähtuvaks ja parandada kõrgkoolide rahastamist. Arutelu ajendiks oli riigikontrolli aruanne "Kõrgharidusreform ja tööjõuvajadused", mis koostati pärast õppemaksu kaotanud kõrgharidusreformi, et uurida, kas reformi tulemused vastavad selle algsetele eesmärkidele.

Arutelul sai üheks keskseks teemaks auditis esitatud väide, et haridus- ja teadusministeeriumil puudub mehhanism, mis võimaldaks välja selgitada, kui palju vajavad kõrgkoolid raha, seda paljuski seetõttu, et kõrgkoolide rahastamine on väga kompleksne ning selles on erinevaid kulusid keeruline eristada. Seetõttu pakuti kontrolliaruandes välja, et halduslepingutes seataks selged kokkulepped ja eesmärgid ning töötakse välja finantsmudel, mis võimaldab kõrgkoolide rahanduslikku olukorda võrdlevalt hinnata ja HTM-il välja selgitada, millistel tingimustel on kõrgkoolide rahastamine jätkusuutlik.

Ülikoolide rahastamise teemaga puudutati ka võimalust taastada osaliselt õppemaks, mida Rektorite Nõukogu esindanud Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land pidas üheks võimaluseks.

"Rahastamise teema on ülikoolide jaoks kõige teravam - täna puudub tegevustoetuse kasvumehhanism," selgitas Land. Tema sõnul elavad kõrgkoolid praegu teadmises, et tegevustoetus riigieelarve strateegiast lähtuvalt lähemad neli aastat ei suurene. "Meil on küsimus, kas see viib meid edasi või hoopis tagasi? Ma ei hakka võtma poliitilist seisukohta, kas tasuta või tasuline kõrgharidus, aga kui riik on võtnud kohustuse, siis tuleb seda adekvaatselt rahastada. Peame kõik varianduid rääkima läbi, ka tasuline või osaliselt tasuline kõrgharidus," rääkis Land.

Tallinna Ülikooli rektori sõnul ei anna haridusministeeriumi andmed ülikoolide rahastamisest täit pilti, kuna märkimisväärse osa oma eelarvest on ülikoolid varem saanud ka Euroopa Liidu tõukefondidest ja muudest projektidest, kuid need summad on viimastel aastatel kahanenud. Eriti raske on väiksematel ülikoolidel nagu Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, märkis Land.

"Me ei ole kokku leppinud järgmise nelja aasta numbreid. Me oleme halduslepingute läbirääkimistel rääkinud soovidest ja rääkinud, millised võiksid olla need kasvunumbrid, oleme isegi ühe mudeli välja mõelnud koos, aga tõepoolest, riigi eelarvestrateegias selliseid suuri kasvunumbreid ei ole kinnitatud," rääkis haridusminister Mailis Reps "Aktuaalsele kaamerale".

Tasulise kõrghariduse taastamise vastu olid riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Jevgeni Ossinovski ja koosolekul osalenud tudengite esindajad, kelle hinnangul võiks kasvõi osaliselt õppemaksu taastamine viia uuesti tasulise kõrghariduseni. Seda ei pooldanud ka EKA esindaja koosolekul.

Land: rahanappus kahandab tudengite valikuvabadust

Et ülikoolide rahastamine pole Tiit Landi sõnul viimase nelja aasta jooksul suurenenud, on nad sunnitud kokku hoidma. Seda on Landi kinnitusel võimalik teha püsikulude arvelt, millest 60 protsenti on palgakulud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Land selgitas, et see toob kaasa õppemahtude vähenemist, mis on toimunud näiteks õppekavade ühendamise teel.

Suurim oht on aga tema hinnangul õppekavade sees olevate kursuste arvu vähenemine. See tähendab, et tudengite valikuvabadus kahaneb, sest neil on üha vähem kursuseid, mida õppekava sees valida.

"See on tõisne probleem, sest kuskil me jõuame olukorda, kus tudengitel ei olegi võimalik valida. See omakorda seab väga suure ohu õppe kvaliteedile ja pikemas perspektiivis ka kättesaadavusele," tõdes Land.

Ta ütles, et humanitaaria valdkonnas on Tallinna ülikool vähendanud viimase kolme aasta jooksul ainekursusi ehk valikuvabadust ligi poole võrra ning käes on piir, kust samamoodi edasi minna ei saa.

Rahamured tähendavad ülikoolidele ka seda, et tulevikus on keeruline leida lektoreid, sest nende palgad jäävad alla õpetajate palkadele - ka nende palgad, kes ise õpetajaid õpetavad.

"Neid kurioosseid näiteid igas ülikoolis kahjuks on. Ühel pool on eelarve võimalused, mida ülikoolidele antakse, ja teine on siis, millised valikud ülikooli sees on," kommenteeris Reps.

Komisjoni avalikul istungil osalesid ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps, ministeeriumi kõrghariduse ja teaduseasekantsler Indrek Reimand, Rektorite Nõukogu ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu ning kõrgkoolide ja riigikontrolli esindajad.

 

 

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael, Tiina Jaakson

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: