Taavi Aas kinnitas, et tahab saada Tallinna linnapeaks ({{commentsTotal}})

Järgmiseks nädalaks on Taavi Aas täpselt kaks aastat kohatäitjana juhtinud Tallinna linna ja asjad on sujunud osade arvates paremini kui Edgar Savisaare ajal. Intervjuus "Pealtnägijale" ütles Aas esimest korda selgelt välja, et soovib saada sügiseste kohalike valimiste järel Tallinna linnapea kohta.

Taavi Aas asus juhtima Tallinna linna pärast Edgar Savisaare haigestumist ja kriminaaluurimise alla minekut. Oma eelkäijast kardinaalselt erineva profiili tõttu on ta teeninud hüüdnime "nähtamatu linnapea" ja "linna direktor", vahendas "Pealtnägija".

Aas töötab jätkuvalt kabinetis, kus oli 12 aastat abilinnapeana. Savisaare kabinet seisab pärast 2015. aasta sündmusi tühi ja põhiliselt uudistavad seda ajakirjanikud.

Vastates küsimusele, kas Savisaar naaseb veel enda kabinetti, ütles Aas, et enam ta sellesse väga ei usu.

Esimene šokk oli Savisaare järsk haigestumine. Vaevalt oli ta aga jalule saanud, kui 22. septembril 2015 esitati talle ja hulgale ärimeestele kahtlustus korruptsioonis ning otsiti läbi Savisaare kodu ja töökoht, sealhulgas linnavalitsus.

Ehkki uurimisest on lekkinud meediasse mahlakaid materjale, kinnitab Savisaar tänini, et kõik süüdistused on alusetud. Tallinna TV toodetud teos "Savisaare protsess" rõhutas samuti poliitilise tellimustöö juhtmotiivi. Savisaar on seoses uurimisega ka öelnud, et ütleb Eestist kui õigusriigist lahti.

"Eesti on kindlasti õigusriik. Ma ei ole selles mõttes nõus, et Eesti ei ole õigusriik. Ma saan aru, et teatud organid peavad ka jõuliselt käituma, aga... . Ma ei saa kedagi süüdistada, ma olen kõikidele aktidele alla kirjutanud, et kõik oli hästi, aga mul endal ja tagantjärele, kui ma olen juristidega rääkinud, siis ma tean, et kõik päris nii ei olnud nagu oleks pidanud olema," kommenteeris Taavi Aas.

Kui Savisaarel on oma protsess, Mihhail Kõlvartil taek-won-do ja vene koolid, Arvo Sarapuul reklaam ja äriseosed, siis selle foonil on tähelepanuväärne, et Aasa kohta pole hoolimata pikast karjäärist võimu juures meedia hambusse jäänud õieti ükski teema peale vuntside.

"Eks see on inimeste otsustada, kuidas kellegi peale vaatavad, aga veel kord, võib-olla selle põhjus on tõesti see, et kui üldse mõelda kohaliku omavalitsuse peale, selle juhtimise peale, siis tegelikult see ei olegi nii poliitiline protsess. Edgar Savisaar, loomulikult, suure poliitikuna ta mängis seda poliitiliseks, aga selle sisu on tegelikult oluliselt vähem poliitiline kui teinekord tundub," arutles Aas.

Opositsioonipoliitikud ütlevad, et kuigi Taavi Aasa juhtimisel on väliselt avatust rohkem, siis tegelikult kuulatakse opositsiooni varasemast veel vähem ja naerdakse nende tegevust veel rohkem välja.

"Mida opositsioon muud öelda saab, kui et elu on raske ja linnavõim on üks kuri ja paha. Ma arvan, et pigem on ikkagi nii, et uue põlvkonna keskerakondlased kuulavad oluliselt rohkem ja ma arvan, et see uue põlvkonna tonaalsus on ikka hoopis teine, mis oli siiani," rääkis Aas, kes ennast peab pigem uue põlvkonna keskerakondlaseks.

Ideid kogutakse küsitlusega

Aas peab oma suurimaks töövõiduks tasuta ühistransporti, mida ta küll ise välja ei mõelnud, kuid mille tema ajutrust ellu viis. Ta kaitseb kiivalt Tallinna Televisiooni, Ühistupanka ja nii nagu Edgar Savisaar omal ajal kogus linna rahaga rahvaküsitlusega ideid, mida pärast valimisi ellu viia, teeb seda nüüd ka Aas.

Programm "Positiivne Tallinn" on vastaste sõnul rahva rahaga tehtav ideekorje Keskerakonna valimisprogrammi.

"Ma ei ütleks, et see on Keskerakonnale ideekorje. Me just eile vastasime volikogus, et ka möödunud valimistel oli Keskerakonnal oma platvorm olemas. Selles samas platvormis ei olnud sees seda "Positiivse Tallinna" programmi, see programm oli paralleelselt," rääkis Aas, tunnistades, et selle programmiga kogutud ideid valimisprogrammis kasutati.

"Tegelikult on niimoodi, et ma arvan, et kõik erakonnad, ükskõik, kuidas nad sellesse positiivsesse programmi suhtuvad, kasutavad valijatega kohtudes neid ideid, kuna see materjal on avalik," arvas Aas. Ta lisas, et inimeste antud vastused köidetakse kokku ning see dokument tehakse avalikuks.

"See on avalik dokument, mis on kasutada kõigile. Seal ei ole pitserit peal, et seda tohib teha ainult Keskerakond," ütles ta.

Aas tahab linnapeaks

Keskerakonnal tuleb otsustada, keda toetada erakonna Tallinna linnapea kandidaadina sügisestel kohalikel valimistel.

Valikus on näiteks Mihhail Kõlvart, kes tooks ilmselt üle 10 000 hääle peamiselt venekeelsetelt valijatelt, aga on eestikeelse valija jaoks vastuoluline tegelane.

Seni pole Aas isiklikult kunagi olnud häältemagnet. Näiteks viimastel kohalikel valimistel sai ta Pirita piirkonnas vaid pisut üle 200 hääle.

Seega on Aas ja Kõlvart nii kolleegid kui ka konkurendid.

Aasa sõnul on inimlikult tal kahju, et Edgar Savisaare karjäär sel viisil lõpu poole jõuab. "Loomulikult, puhtinimlikult on kahju, et see kõik on niimoodi lõppenud, sest tegemist on väga suure mehega, kes on teinud Eestis väga suuri tegusid ja et see nüüd niimoodi sinna lõpupoole kisub, et mäletatakse hiljem ainult seda, kuidas kõik lõppes. Kahtlemata, ma arvan, et Edgar Savisaar ei vääri seda tegelikult, see kõik oleks pidanud teistmoodi lõppema," rääkis ta.

Aas märkis, et see, kes on Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaat, pole tema otsustada.

"Sellega on niimoodi, et ma olen varasemalt öelnud intervjuudes, et ma ei taha. Nüüd, kui tagasi vaadata, siis olen selles ametis kohusetäitjana olnud varsti kaks aastat. Ma olen sellega harjunud ja mis kõige parem, ma olen harjunud meie meeskonnaga ja selle meeskonna eesotsas tahaks linnajuht olla," rääkis Aas, vastates jaatavalt "Pealtnägija" küsimusele, kas ta tahab olla Tallinna linnapea.

"Me oleme Mihhail Kõlvartiga selles osas kokku leppinud, et ükskõik kumb meist saab valituks, igal juhul jätkame koostööd," lisas ta.

Tegemist on esimese korraga kui Aas end avalikult kandidaadiks seab ja on valmis selle nimel tegema rohkem kampaaniat, lõikama läbi rohkem avamislinte ja vajadusel oma tagasihoidlikku olekut muutma nii nagu valijad seda soovivad.

See, kas Aas pannakse linnapeaks pürgima, selgub ilmselt lähinädalatel.

Vaata pikemat intervjuud Taavi Aasaga allolevast videost:

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: