Vooglaid: rahvaalgatuse õigus tuleks taastada päriselt, mitte näiliselt ({{commentsTotal}})

Varro Vooglaid.
Varro Vooglaid. Autor/allikas: ERR

Valitsuskoalitsiooni plaan rahvaalgatuse taastamiseks on üksnes näiline ja sisuliselt mõttetu, sest ilukõnest hoolimata ei muudaks see kehtiva korraga võrreldes praktiliselt mitte midagi, kirjutab SA Terve Rahvas nõukogu liige ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid.

Mõne päeva eest tõi valitsuskoalitsioon avalikkuse ette plaani taastada Eesti Vabariigis rahvaalgatuse õigus. Peaminister Jüri Ratas ütles plaani põhjendades, et riik peab tulema vastu rahva soovile riigiasjades kaasa rääkida ning looma selleks suuremad võimalused.

Ühelt poolt on tervitatav, et valitsuserakonnad tunnistavad lõhet rahva ja võimulolijate vahel ning et nad väljendavad põhimõttelist soovi seda lõhet ületada. Ent teiselt poolt tuleb koalitsioonierakondade plaani lähemalt vaadeldes tõdeda, et välja pakutud meede ei ole selle lõhe ületamiseks kaugeltki piisav.

Et eelnevat väidet põhjendada, tasub heita pilk sellele, kuidas oli rahvaalgatuse õigus tagatud Eesti Vabariigi esimeses, 1920. aasta põhiseaduses. Nimelt oli selles nähtud ette, et vähemalt 25 000 inimesel on õigus algatada parlamendis seaduseelnõu menetlemine ja kui parlament ei võta eelnõud seadusena vastu, siis läheb see automaatselt rahvahääletusele. Kui siis rahvahääletusel otsustati eelnõu siiski vastu võtta, tähendas see ühtlasi umbusalduse avaldamist riigikogule, sest rahvaesindajad olid eiranud rahva enamuse tahet. Sarnase mehhanismiga sai rahvahääletusele suunata ka riigikogu poolt juba vastu võetud seadused.

Niimoodi toimis rahvaalgatuse instrument mitte ainult rahvale poliitilistes otsustes osalemise võimalust pakkuva otsedemokraatia lahendusena, vaid ka eeldusena sellele, et rahvaesindajad tõepoolest esindaksid rahva tahet ega hakkaks sellest üle sõitma. Seega tagas rahvaalgatuse instrument, et parlamendi ja selle liikmete poliitiline vastutus ei oleks tühipaljas sõnakõlks. Iga eelnõu menetlemisel pidid rahvaesindajad hoolikalt püüdma mõista rahva enamuse tahet ja ka lähtuma sellest, sest vastasel juhul võis olukord päädida parlamendi laialisaatmisega rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja poolt. Sellises olukorras polegi kuigivõrd tihti rahvahääletusi reaalselt vaja, sest rahvaalgatuse olemasolu tagab parlamendi otsuste harmoonia rahva enamuse tahtega.

Praegu valitsuskoalitsiooni poolt välja pakutud lahendus jääks aga niisuguse korralduse taastamisest väga kaugele, sest sellest on välja jäetud rahvaalgatuse instrumendi kõige olulisem osa. Küsimus taandub peaasjalikult sellele, mis saab rahvaalgatuse korras algatatud eelnõust, kui riigikogu otsustab seda mitte vastu võtta. Kui tõelise rahvaalgatuse mehhanismi toimides peaks see minema rahvahääletusele, siis valitsuskoalitsiooni plaani kohaselt rändaks vähemalt kümne tuhande inimese poolt algatatud eelnõu piltlikult öeldes prügikasti, ilma, et sellega kaasneks mingeid järelmeid.

Ilmselgelt ei ole niisugune lahendus rahva suhtes lugupidav, arvestades, et põhiseaduse kohaselt peaks rahvas olema kõrgeima riigivõimu kandja ehk peremees ja riigikogu tema teenistuses olev esindaja. Kui tõelise rahvaalgatuse mehhanismi toimides saaks rahvas vajaduse korral otsuse lõppastmes rahvahääletusel enda kätte võtta, siis valitsuskoalitsiooni plaan ei annaks rahvale mitte mingisugust poliitilistes otsustes osalemise võimalust, vaid piiraks rahvaalgatuse üksnes ettepaneku tegemisele. See tõdemus aitab ühtlasi mõista, miks koalitsiooni plaani kohaselt piisaks eelnõu algatamiseks vaid 10 000-st allkirjast, selle asemel et nõuda sarnaselt 1920. aasta põhiseadusega vähemalt 25 000 kodaniku toetust.

Kokkuvõttes ei ole raske mõista, mida tuleks valitsuskoalitsioonil teha, et saaks rääkida reaalsetest sammudest rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale oma staatuse teostamiseks vajalike, ent 1934. aasta riigipöördega kaotsi läinud demokraatlike võimaluste tagastamisest. Küsimus on pigem selles, kas neid samme tahetakse tegelikult astuda või mitte, kuna nende sammude tulemusel peaks parteid poliitiliste otsuste langetamise monopoli rahvaga jagama ja leppima sellega, et rahva tahe on nende endi tahte suhtes tõesti ülimuslik.

Kavandatud kujul on aga valitsuskoalitsiooni plaan sisuliselt mõttetu, sest see ei muudaks kehtiva olukorraga võrreldes praktiliselt mitte midagi. Ka praegu on vähemalt tuhandel inimesel õigus esitada parlamendile kollektiivse pöördumise korras seaduse muutmise ettepanek, ilma, et see kohustaks parlamenti vastavat seaduseelnõud vastu võtma või seda rahvahääletusele panema. Samuti saab eelnõusid algatada kasvõi üks ainuke parlamendiliige. Rahvaalgatuse instrumendil on mõtet üksnes niivõrd, kui selle kaudu eelnõude algatamisel oleks parlamendi jaoks tunduvalt laiemad järelmid kui muidu ehk selle kaudu peaks olema tagatud, et kui parlament eelnõud vastu ei võta, siis otsustab eelnõu üle rahvas ise.

Küsitlused on tõestanud, et rahvaalgatuse õiguse taastamist soovib ülekaalukas osa Eesti Vabariigi kodanikest, sest rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja võimalusi osaleda poliitiliste otsuste langetamisel ei peeta piisavaks. Jääb üle loota, et päev, mil võimu juures olevad inimesed võtavad seda soovi kuulda ja astuvad selle teostamseks reaalseid samme, ei ole enam kaugel. Seni tuleb aga töötada niisuguste inimeste võimu juurde pääsemise nimel.

Artikli autor on otsedemokraatia sihtasutuse Terve Rahvas nõukogu liige. SA Terve Rahvas on töötanud välja põhiseaduse muutmise eelnõu rahvaalgatuse taastamiseks, mille puhul on eeskuju võetud nii 1920. aasta põhiseadusest kui ka teiste riikide lahendustest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: