Vooglaid: rahvaalgatuse õigus tuleks taastada päriselt, mitte näiliselt ({{commentsTotal}})

Varro Vooglaid.
Varro Vooglaid. Autor/allikas: ERR

Valitsuskoalitsiooni plaan rahvaalgatuse taastamiseks on üksnes näiline ja sisuliselt mõttetu, sest ilukõnest hoolimata ei muudaks see kehtiva korraga võrreldes praktiliselt mitte midagi, kirjutab SA Terve Rahvas nõukogu liige ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid.

Mõne päeva eest tõi valitsuskoalitsioon avalikkuse ette plaani taastada Eesti Vabariigis rahvaalgatuse õigus. Peaminister Jüri Ratas ütles plaani põhjendades, et riik peab tulema vastu rahva soovile riigiasjades kaasa rääkida ning looma selleks suuremad võimalused.

Ühelt poolt on tervitatav, et valitsuserakonnad tunnistavad lõhet rahva ja võimulolijate vahel ning et nad väljendavad põhimõttelist soovi seda lõhet ületada. Ent teiselt poolt tuleb koalitsioonierakondade plaani lähemalt vaadeldes tõdeda, et välja pakutud meede ei ole selle lõhe ületamiseks kaugeltki piisav.

Et eelnevat väidet põhjendada, tasub heita pilk sellele, kuidas oli rahvaalgatuse õigus tagatud Eesti Vabariigi esimeses, 1920. aasta põhiseaduses. Nimelt oli selles nähtud ette, et vähemalt 25 000 inimesel on õigus algatada parlamendis seaduseelnõu menetlemine ja kui parlament ei võta eelnõud seadusena vastu, siis läheb see automaatselt rahvahääletusele. Kui siis rahvahääletusel otsustati eelnõu siiski vastu võtta, tähendas see ühtlasi umbusalduse avaldamist riigikogule, sest rahvaesindajad olid eiranud rahva enamuse tahet. Sarnase mehhanismiga sai rahvahääletusele suunata ka riigikogu poolt juba vastu võetud seadused.

Niimoodi toimis rahvaalgatuse instrument mitte ainult rahvale poliitilistes otsustes osalemise võimalust pakkuva otsedemokraatia lahendusena, vaid ka eeldusena sellele, et rahvaesindajad tõepoolest esindaksid rahva tahet ega hakkaks sellest üle sõitma. Seega tagas rahvaalgatuse instrument, et parlamendi ja selle liikmete poliitiline vastutus ei oleks tühipaljas sõnakõlks. Iga eelnõu menetlemisel pidid rahvaesindajad hoolikalt püüdma mõista rahva enamuse tahet ja ka lähtuma sellest, sest vastasel juhul võis olukord päädida parlamendi laialisaatmisega rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja poolt. Sellises olukorras polegi kuigivõrd tihti rahvahääletusi reaalselt vaja, sest rahvaalgatuse olemasolu tagab parlamendi otsuste harmoonia rahva enamuse tahtega.

Praegu valitsuskoalitsiooni poolt välja pakutud lahendus jääks aga niisuguse korralduse taastamisest väga kaugele, sest sellest on välja jäetud rahvaalgatuse instrumendi kõige olulisem osa. Küsimus taandub peaasjalikult sellele, mis saab rahvaalgatuse korras algatatud eelnõust, kui riigikogu otsustab seda mitte vastu võtta. Kui tõelise rahvaalgatuse mehhanismi toimides peaks see minema rahvahääletusele, siis valitsuskoalitsiooni plaani kohaselt rändaks vähemalt kümne tuhande inimese poolt algatatud eelnõu piltlikult öeldes prügikasti, ilma, et sellega kaasneks mingeid järelmeid.

Ilmselgelt ei ole niisugune lahendus rahva suhtes lugupidav, arvestades, et põhiseaduse kohaselt peaks rahvas olema kõrgeima riigivõimu kandja ehk peremees ja riigikogu tema teenistuses olev esindaja. Kui tõelise rahvaalgatuse mehhanismi toimides saaks rahvas vajaduse korral otsuse lõppastmes rahvahääletusel enda kätte võtta, siis valitsuskoalitsiooni plaan ei annaks rahvale mitte mingisugust poliitilistes otsustes osalemise võimalust, vaid piiraks rahvaalgatuse üksnes ettepaneku tegemisele. See tõdemus aitab ühtlasi mõista, miks koalitsiooni plaani kohaselt piisaks eelnõu algatamiseks vaid 10 000-st allkirjast, selle asemel et nõuda sarnaselt 1920. aasta põhiseadusega vähemalt 25 000 kodaniku toetust.

Kokkuvõttes ei ole raske mõista, mida tuleks valitsuskoalitsioonil teha, et saaks rääkida reaalsetest sammudest rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale oma staatuse teostamiseks vajalike, ent 1934. aasta riigipöördega kaotsi läinud demokraatlike võimaluste tagastamisest. Küsimus on pigem selles, kas neid samme tahetakse tegelikult astuda või mitte, kuna nende sammude tulemusel peaks parteid poliitiliste otsuste langetamise monopoli rahvaga jagama ja leppima sellega, et rahva tahe on nende endi tahte suhtes tõesti ülimuslik.

Kavandatud kujul on aga valitsuskoalitsiooni plaan sisuliselt mõttetu, sest see ei muudaks kehtiva olukorraga võrreldes praktiliselt mitte midagi. Ka praegu on vähemalt tuhandel inimesel õigus esitada parlamendile kollektiivse pöördumise korras seaduse muutmise ettepanek, ilma, et see kohustaks parlamenti vastavat seaduseelnõud vastu võtma või seda rahvahääletusele panema. Samuti saab eelnõusid algatada kasvõi üks ainuke parlamendiliige. Rahvaalgatuse instrumendil on mõtet üksnes niivõrd, kui selle kaudu eelnõude algatamisel oleks parlamendi jaoks tunduvalt laiemad järelmid kui muidu ehk selle kaudu peaks olema tagatud, et kui parlament eelnõud vastu ei võta, siis otsustab eelnõu üle rahvas ise.

Küsitlused on tõestanud, et rahvaalgatuse õiguse taastamist soovib ülekaalukas osa Eesti Vabariigi kodanikest, sest rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja võimalusi osaleda poliitiliste otsuste langetamisel ei peeta piisavaks. Jääb üle loota, et päev, mil võimu juures olevad inimesed võtavad seda soovi kuulda ja astuvad selle teostamseks reaalseid samme, ei ole enam kaugel. Seni tuleb aga töötada niisuguste inimeste võimu juurde pääsemise nimel.

Artikli autor on otsedemokraatia sihtasutuse Terve Rahvas nõukogu liige. SA Terve Rahvas on töötanud välja põhiseaduse muutmise eelnõu rahvaalgatuse taastamiseks, mille puhul on eeskuju võetud nii 1920. aasta põhiseadusest kui ka teiste riikide lahendustest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.