Leppiman: Balti peaministrite LNG-kohtumisel ühtki otsust ei sündinud
Eesti, Läti ja Leedu peaministri reedesel kohtumisel Klaipedas oli üks olulisi teemapüstitusi regionaalse LNG terminali küsimus, kuid mingeid konkreetseid otsuseid ei tehtud, ütles majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.
Leppiman rääkis ERRile, et kõigi kolme Balti riigi gaasitaristuobjektide külastamises leppisid peaministrid kokku tänavu jaanuaris. Selle raames toimus mais visiit Paldiskisse ja nüüd Klaipedasse, augusti alguses aga külastatakse Lätit.
"Eesmärk on see, et peaministritel endal tekiks tunnetus, millisel kujul võiks meie gaasiturg ja seda varustav taristu tulevikus edasi toimida. Üks oluline teemapüstitus kindlasti on kõikvõimalike ühenduste valguses ka see, mis saab regionaalse LNG terminali teemast ja selles osas ka otsitakse pikaajalist lahendust, mis oleks võimalikult turupõhine ja töötaks kõikide Balti riikide hüvanguks," sõnas ta.
Ühtki otsust kohtumisel Leppimani sõnul ei tehtud, vaid räägiti lihtsalt üldistest põhimõtetest, millele peaksid tuleviku LNG-terminali projektid vastama.
"Üks märksõna selle juures ongi see, et nad peavad olema turupõhised, et neid ei peaks kuidagipidi doteerima tulevikus läbi gaasivõrgutariifide," lausus asekantsler.
Ta lisas, et edasistest sammudest on veel vara rääkida, aga kindlasti on oluline aspekt see, mis saab aastast 2024, kui Leedu Klaipeda LNG-ujuvterminali rendileping lõpeb - milline on siis tegelikult regionaalne lahendus, mis Balti riikides tööle hakkab.
"Need kolme riigi külastused, peaministrite ja delegatsioonide teemasse sisseelamine annavad kindlasti võimaluse, et otsida kõigile Balti riikidele sobivat lahendust, mis töötaks," tõdes Leppiman.
Leedu president Dalia Grybauskaite ütles hiljuti intervjuus, et Eestisse pole arukas terminali rajada, sest Klaipeda ujuvterminal suudab teenindada kõiki Balti riike.
Ratas: regionaalne LNG terminal on Balti riikide ühine huvi
Peaminister Jüri Ratas rääkis pärast Läti valitsusjuhi Maris Kucinskise ja Leedu kolleegi Saulius Skvernelisega kohtumist, et Eesti toetab terminali plaanidega edasi liikumist.
„Leedu poolt Klaipeda sadamasse renditud ujuvterminal tõi kiire väljapääsu, kuid pikaajalise lahendusena on Balti riikide ühine huvi rajada regionaalne LNG terminal, mis mitmekesistaks tarneallikaid ning tagaks stabiilsed ja turvalised maagaasitarned Baltikumi,“ sõnas Ratas.
Terminali asukoha puhul on peaministri sõnul Eesti riik ning siinsed arendajad arvestanud otsuste ja analüüsidega, mis on tehtud nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil.
„Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt on regionaalse vedeldatud maagaasi terminali parim asukoht Soome lahe rannikul,“ lausus Ratas. „Kuna Soome loobus terminali ehitamisest, saab see järelikult tulla kas Muugale või Paldiskisse".
Ta lisas, et selle otsuse on üle kinnitanud ka Balti riikide valitsusjuhid.
Regionaalne LNG terminal Soome lahe kaldal on üks element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See tähtsate gaasitaristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal, et siduda Balti riigid ja Soome Euroopa Liidu ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.
Toimetaja: Karin Koppel