Elektrilevi tarbimise järelevalve osakonna juhataja Toomas Kask tõdes, et elektrit varastatakse jätkuvalt.

"Elektri muidu saamiseks on kaks suurt meetodit - kas rikkuda arvestit, et see loeks vähem või ei loeks üldse, ja teine meetod on, et vältida arvestit ehk minna ümber arvesti. See on viimase aja trend, et arvestite kallale enam ei minda ja minnakse just arvestitest mööda. Uute arvestite paigaldamisega on arvestitest varastamine muutunud raskemaks," selgitas Kask "Aktuaalsele kaamerale".

Elektrivarguste avastamiseks ei pea enam ainult mööda juhtmeid käima ja salaühendusi otsima. Selline eeltöö tehakse ära kontoris laua taga, kus arvutis on kohe näha, kui mõne alajaama piirkonnas toimub anomaaliaid ehk elektrikadusid.

Alajaama ja tarbijate kaugloetavaid andmeid võrreldes saabki lihtsalt teada, kus, kes ja millal elektrit varastab.

"Me teame neid kohti umbes paar tuhat. Me oleme oma ressursiga seda tööd tegemas viimased kümme aastat, aga ka see annab tulemusi. Kõige suurem osakaal on Tallinn-Harjumaa ja selle järel tuleb Ida-Virumaa ja siis Tartu. Lääne-Eesti saared on suhteliselt korrektsed," rääkis Kask.

Varguste maht on aastatega siiski vähenenud. Kui veel aastaid tagasi varastati elektrit nii palju nagu tarbivad Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa aastas, siis täna on Eestis varastatud elektri näitlik osakaal 60 protsenti Saaremaa elektritarbimise aastamahust.

"Ma soovitan tõesti, et kui te edasi ei varasta, siis saab kõik korda. Lihtsalt jätke järele ja midagi ei juhtu," kinnitas Kask.

Teine variant on, et varastatud elektri tarbimise eest võib saada tuhandete eurode suuruse arve või sattuda kohtu alla ja saada kriminaalkaristuse. Näited nendest 30 inimestest on Elektrilevi kodulehel olemas.