Kiire internet jõuab paari aasta jooksul mitmekümne tuhande majapidamiseni ({{commentsTotal}})

Kiire internet jõuab paari aasta jooksul mitmekümne tuhande majapidamiseni, näevad ette Lääne-Eesti omavalitsuste ellu viidavad ambitsioonikad valguskaabliprojektid. Praegu koguvad Digimaa ja Digikonna projektid andmeid liituda soovijate kohta. Samas on juba selge, et kavas on Eestis laiali vedada vähemalt 20 000 kilomeetrit valguskaablit.

Riik on lubanud järgmiseks aastaks välja ehitada valguskaabi baasvõrgu, mille tulemusena jõuab kiire interneti võimalus lähemale kui poolteist kilomeetrit 98 protsendile kõigist lõpptarbijatest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuid selleks, et internetikaabel ka otseselt inimese koju jõuaks, on ärksamad omavalitsused käivitanud kolm projekti.

Neist kõige kaugemale on jõudnud DigiTee, kus juba on selgunud, et Pärnumaal soovitakse kiiret internetti saada ligi 7000 majja.

Lääne-, Rapla- ja osaliselt Järvamaad hõlmav Digikonna projekt hakkas internetivajadust kaardistama sellel kuul.

Augustis lõpeb küsitlus Harjumaad hõlmava DigiMaa projekti osas, kuhu praeguseks on laekunud üle 11 000 sooviavalduse.

"Edasine plaan on selline, et me oleme seal küsitluse küsinud, et palju inimesed oleksid nõus ka selle eest maksma ise, ta on jäänud sinna kuskile 300 euro kanti praeguse seisuga, edasi läheb siis niimoodi, et võetakse kokku kogu see plaan, mis on siis saanud, kellele on vaja seda," selgitas Jõelähtme vallavanema kohusetäitja Priit Põldma.

Vajaduste kaardistamine on aluseks võrkude planeerimisele. Seejärel luuakse omavalitsusliitudele kuuluvad võrguettevõtted.

"Eesmärk on ikkagi see, et see taristu hakkaks edaspidi kuuluma omavalitsustele ja seda edaspidi saavad kasutada kõik teenusepakkujad, sest Digimaa ise mingeid teenuseid pakkuma ei hakka, ta on omanikuks sellele võrgule. Seda ta rendib siis nö pakkujatele, ükskõik on ta siis Telia või keegi teine," rääkis Harjumaa Omavalitsuse Liidu büroojuht Vambo Kaal.

Valdade huvi kiire interneti vastu tekitas valitsuse otsus eraldada kaheks järgnevaks aastaks nn viimase miili väljaehitamiseks 20 miljonit eurot. Riik maksaks 35 protsenti projektist, inimene ise 15 protsenti ehk umbes 300 eurot ja omavalitsus 50 protsenti projektist.

"Praegu me näeme, et kui riik toetab selle 35 protsendiga ja kui on võimalik välja ehitada koos tiheasustusega majad ja hajaasutusega majad, siis on võimalik selle 35 protsendiga välja tulla," märkis Topest OÜ juhataja Olav Harjo.

Üle Eesti valguskaabli projekte vedava Harjo sõnul on vallad aru saanud, et kiire võrguühendus on muutunud sama vajalikuks nagu näiteks veevärk. Näiteks paljukiidetud 5G levib kõrge sageduse tõttu takistusteta vaid paarsada meetrit ja vajab kodudeni jõudmiseks ikkagi valguskaablit.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: