Alari Rammo: vabakond ei peaks näitama musklit, vaid argumenti ({{commentsTotal}})

Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja.
Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja. Autor/allikas: ERR

Vabaühenduste liidus huvikaitsega nukerdav Alari Rammo kutsub huvigruppe õppima arutleva demokraatia võtteid ja vältima selliseid vägivaldsevõitu meetodeid nagu petitsioonid ja piketid.

Aiva teatab keegi vabakonnas asju arutades, et saadame nüüd ministrile, meerile ja kindlasti ka presidendile kirja, või veel võimsam, teeme ühispöördumise. Enamasti kirjutatakse dokumendiregistri musta auku ja eneserahulduslik pressiteade; või harta kõigile eestimaa rahvastele, mis mõjub hüsteeriliselt sõltumata allkirjastanute arvust või mainest. Inimeste veenmiseks tuleb nendega ikka vahetult rääkida, neid kaasata, neile näidata. Nii probleeme kui ka lahendusi.

Ikka kohtab aga klišeesid, mis rahuliku arutelu väärtust muudkui pisendavad. Moodusta komisjon, kui ideed tappa tahad. Mis pagana mõttetalgud, see pole ju ära tegemine? No kaua võib jahvatada, hakkame lõpuks tegutsema! Eriti venekeelsete elanike arust peab arutelu just nimelt vähemasti resolutsiooniga lõppema, arvamusfestival jääb neile eriti võõraks.

Kaasamine ning osalemine aga tähendavadki võimalikult paljudega läbi rääkimist, et tegu õige saaks. Koosolekutel osalemise ning nende juhtimise kultuur võib olla teinekord nadi, aga silmast silma asjade arutamine paistab siiani tõhusaim viis keskpõrandal trehvata.

Kui sa teemat valdad, räägid selgelt ja lühidalt, rahulikult nagunii, võetakse sind üsna tõenäoliselt kuulda. Ametnikel ja poliitikutel on ju endil ka vaja mõistlikke ideid, et õigusloome saaks kvaliteetne ning parteidel koguneks toetajaid. Kes kipub tühja lobisema ja liialdustesse kalduma, pole üheski olukorras tõsiseltvõetav. Laia pintsliga illustreerimine ja alati igaks juhuks hukatuse kraaksumine kipuvad aga vabakonna arsenalis ettepoole.

Mõnigi kord nõustun kriitikutega, kes huvigruppide räuskamist eneseolu õigustamiseks peavad. Kui me ikka regulaarselt ja resoluutselt ei vastandu, pole me head huvikaitsjad ja kindlasti pole me kodanikuühiskond, kui me valitsuselt veel ka raha vastu võtame. Pole aga näha, et kompromissitud ilmaremontijad oma huvide kaitsmises väga edukad oleksid. Et valitsus maksabki – ka kriitiliste – ekspertarvamuste eest, peaks olema hoopis levinum, mitte vastupidi.

Sektorite või institutsioonide vahel ei saa olla suhteid kui selliseid. Koostööprotokoll ja kas või kaasamise hea tava on kõigest paberiribad tuules, päriselus taandub kõik ikka inimestele, nende omadustele ja isiklikule klapile. Meie riiki juhivad ametnikud ning nendega tuleb poliitikutest enamgi läbi saada, tahame või ei.

Õnnetuseks sõltub väikeses riigis jubedalt ühest inimest: nii nagu piiratud ametnik võib aastateks valdkonna tasakaalus arengu halvata, suudab seda ka sõge aktivist. Kui keegi sulle ikka inimesena vastik on, ei taha sa teda nähagi, rääkimata kuulda võtmisest. Ametnikku saab sundida küll järgima põhiseadust või head haldustava (mis pole isegi kirja pandud), kuid inimest ei saa kohustada teisega läbi saama, ammugi mõnd huvigrupi esindajat usaldama.

Alles usaldus paneb aga demokraatia tööle. Minu kogemuses toimib kaasamine ideaalilähedaselt, kui suhted on nii head, et ametnik helistab nõu küsimiseks minule, mitte ma ei pea ise oherdiaugust sisse pressima. Kui ta usaldab mulle AK märkega dokumente. Kui ma leian enda kirjutatut memorandumist, mille alusel valitsus põhimõttelise otsuse teeb. Eeldusel muidugi, et ma ei esinda rikast ja jõulist ärihuvi, vaid avalikkuse omi. Muidu oleks tegu lobitööga selle halvimas tähenduses.

Kirja saatmisega samane umbtee on ka petitsiooniõigus. Kena, et selline võimalus rahvakogu tuules loodi, aga esiteks on igal mõeldaval siilil ja mättal parlamendis oma toetusrühm. Teiseks, kui sa ei leia ühtainust riigikogu liiget – piisav eelnõu esitamiseks –, kes su ideed toetaks ja selle oma kolleegidele maha müüks, on 1000 või 10 000 allkirja kogumine lihtsalt kollektiivne ajaraisk ja endale illusiooni loomine, et vaat kus nüüd tegime. Samahästi võid need pookstavid munakivi ümber puserdatuna Eiki Nestori aknast sisse visata – mõju on sarnane.

Üsna vähetõhus tundub oma suhtelises vägivaldsuses ka meeleavaldus demokraatia tööriistana ning ega ma lõppeks usu otsedemokraatiassegi. Viimane oleks taas kole kulukas viis populismibuumis demokraatiat mängida, kui sama küsimuse saaks laua või mitme taga selgeks rääkida. Vaid siis olen ma ka veendunud, et inimesed on omale asja selgeks teinud ja mõistavad tehtava otsuse tagamaid ning mõju, mitte ei vajutata laiki alla kõige lihtsamale lahendusele väga keerulise probleemi juures.

Eesti praeguse ühiskonna toimekokteil esindamisest ja osalemisest on juba piisavalt küps demokraatia, kus vabakond ei peaks näitama musklit, vaid argumenti. Jõud kipub tekitama vastujõu, sõbralikkus ja asjalikkus võimendavad jälle noid omadusi. Ja kui keegi sind kuude või aastate kaupa kuulda ei võta ja muid põhjusi (parteipoliitika, ärihuvi) ei esine, maksab äkki lõputu ulgumise vahelduseks oma vabaühendusele uus juht valida. •

Arutelu teemal “Poliitiline eksperiment: kas kodanikuühiskonna meetodid töötavad?” toimub arvamusfestivali osalusdemokraatia alal 12. augustil kell 16. Osalevad riigikogu esimees Eiki Nestor, vabaühenduste liidust Alari Rammo ja Loomuse juhataja Kadri Taperson. Juttu juhib portaali Estonian World peatoimetaja Silver Tambur.

Tegemist on artiklite sarjaga, mille Eesti vabaühenduste liit ja ERR avaldavad koostöös, juhatamaks sisse Paides 11.-12. augustil toimuva arvamusfestivali.

Toimetaja: Rain Kooli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: