Alari Rammo: vabakond ei peaks näitama musklit, vaid argumenti ({{commentsTotal}})

Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja.
Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja. Autor/allikas: ERR

Vabaühenduste liidus huvikaitsega nukerdav Alari Rammo kutsub huvigruppe õppima arutleva demokraatia võtteid ja vältima selliseid vägivaldsevõitu meetodeid nagu petitsioonid ja piketid.

Aiva teatab keegi vabakonnas asju arutades, et saadame nüüd ministrile, meerile ja kindlasti ka presidendile kirja, või veel võimsam, teeme ühispöördumise. Enamasti kirjutatakse dokumendiregistri musta auku ja eneserahulduslik pressiteade; või harta kõigile eestimaa rahvastele, mis mõjub hüsteeriliselt sõltumata allkirjastanute arvust või mainest. Inimeste veenmiseks tuleb nendega ikka vahetult rääkida, neid kaasata, neile näidata. Nii probleeme kui ka lahendusi.

Ikka kohtab aga klišeesid, mis rahuliku arutelu väärtust muudkui pisendavad. Moodusta komisjon, kui ideed tappa tahad. Mis pagana mõttetalgud, see pole ju ära tegemine? No kaua võib jahvatada, hakkame lõpuks tegutsema! Eriti venekeelsete elanike arust peab arutelu just nimelt vähemasti resolutsiooniga lõppema, arvamusfestival jääb neile eriti võõraks.

Kaasamine ning osalemine aga tähendavadki võimalikult paljudega läbi rääkimist, et tegu õige saaks. Koosolekutel osalemise ning nende juhtimise kultuur võib olla teinekord nadi, aga silmast silma asjade arutamine paistab siiani tõhusaim viis keskpõrandal trehvata.

Kui sa teemat valdad, räägid selgelt ja lühidalt, rahulikult nagunii, võetakse sind üsna tõenäoliselt kuulda. Ametnikel ja poliitikutel on ju endil ka vaja mõistlikke ideid, et õigusloome saaks kvaliteetne ning parteidel koguneks toetajaid. Kes kipub tühja lobisema ja liialdustesse kalduma, pole üheski olukorras tõsiseltvõetav. Laia pintsliga illustreerimine ja alati igaks juhuks hukatuse kraaksumine kipuvad aga vabakonna arsenalis ettepoole.

Mõnigi kord nõustun kriitikutega, kes huvigruppide räuskamist eneseolu õigustamiseks peavad. Kui me ikka regulaarselt ja resoluutselt ei vastandu, pole me head huvikaitsjad ja kindlasti pole me kodanikuühiskond, kui me valitsuselt veel ka raha vastu võtame. Pole aga näha, et kompromissitud ilmaremontijad oma huvide kaitsmises väga edukad oleksid. Et valitsus maksabki – ka kriitiliste – ekspertarvamuste eest, peaks olema hoopis levinum, mitte vastupidi.

Sektorite või institutsioonide vahel ei saa olla suhteid kui selliseid. Koostööprotokoll ja kas või kaasamise hea tava on kõigest paberiribad tuules, päriselus taandub kõik ikka inimestele, nende omadustele ja isiklikule klapile. Meie riiki juhivad ametnikud ning nendega tuleb poliitikutest enamgi läbi saada, tahame või ei.

Õnnetuseks sõltub väikeses riigis jubedalt ühest inimest: nii nagu piiratud ametnik võib aastateks valdkonna tasakaalus arengu halvata, suudab seda ka sõge aktivist. Kui keegi sulle ikka inimesena vastik on, ei taha sa teda nähagi, rääkimata kuulda võtmisest. Ametnikku saab sundida küll järgima põhiseadust või head haldustava (mis pole isegi kirja pandud), kuid inimest ei saa kohustada teisega läbi saama, ammugi mõnd huvigrupi esindajat usaldama.

Alles usaldus paneb aga demokraatia tööle. Minu kogemuses toimib kaasamine ideaalilähedaselt, kui suhted on nii head, et ametnik helistab nõu küsimiseks minule, mitte ma ei pea ise oherdiaugust sisse pressima. Kui ta usaldab mulle AK märkega dokumente. Kui ma leian enda kirjutatut memorandumist, mille alusel valitsus põhimõttelise otsuse teeb. Eeldusel muidugi, et ma ei esinda rikast ja jõulist ärihuvi, vaid avalikkuse omi. Muidu oleks tegu lobitööga selle halvimas tähenduses.

Kirja saatmisega samane umbtee on ka petitsiooniõigus. Kena, et selline võimalus rahvakogu tuules loodi, aga esiteks on igal mõeldaval siilil ja mättal parlamendis oma toetusrühm. Teiseks, kui sa ei leia ühtainust riigikogu liiget – piisav eelnõu esitamiseks –, kes su ideed toetaks ja selle oma kolleegidele maha müüks, on 1000 või 10 000 allkirja kogumine lihtsalt kollektiivne ajaraisk ja endale illusiooni loomine, et vaat kus nüüd tegime. Samahästi võid need pookstavid munakivi ümber puserdatuna Eiki Nestori aknast sisse visata – mõju on sarnane.

Üsna vähetõhus tundub oma suhtelises vägivaldsuses ka meeleavaldus demokraatia tööriistana ning ega ma lõppeks usu otsedemokraatiassegi. Viimane oleks taas kole kulukas viis populismibuumis demokraatiat mängida, kui sama küsimuse saaks laua või mitme taga selgeks rääkida. Vaid siis olen ma ka veendunud, et inimesed on omale asja selgeks teinud ja mõistavad tehtava otsuse tagamaid ning mõju, mitte ei vajutata laiki alla kõige lihtsamale lahendusele väga keerulise probleemi juures.

Eesti praeguse ühiskonna toimekokteil esindamisest ja osalemisest on juba piisavalt küps demokraatia, kus vabakond ei peaks näitama musklit, vaid argumenti. Jõud kipub tekitama vastujõu, sõbralikkus ja asjalikkus võimendavad jälle noid omadusi. Ja kui keegi sind kuude või aastate kaupa kuulda ei võta ja muid põhjusi (parteipoliitika, ärihuvi) ei esine, maksab äkki lõputu ulgumise vahelduseks oma vabaühendusele uus juht valida. •

Arutelu teemal “Poliitiline eksperiment: kas kodanikuühiskonna meetodid töötavad?” toimub arvamusfestivali osalusdemokraatia alal 12. augustil kell 16. Osalevad riigikogu esimees Eiki Nestor, vabaühenduste liidust Alari Rammo ja Loomuse juhataja Kadri Taperson. Juttu juhib portaali Estonian World peatoimetaja Silver Tambur.

Tegemist on artiklite sarjaga, mille Eesti vabaühenduste liit ja ERR avaldavad koostöös, juhatamaks sisse Paides 11.-12. augustil toimuva arvamusfestivali.

Toimetaja: Rain Kooli



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.