Alari Rammo: vabakond ei peaks näitama musklit, vaid argumenti ({{commentsTotal}})

Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja.
Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja. Autor/allikas: ERR

Vabaühenduste liidus huvikaitsega nukerdav Alari Rammo kutsub huvigruppe õppima arutleva demokraatia võtteid ja vältima selliseid vägivaldsevõitu meetodeid nagu petitsioonid ja piketid.

Aiva teatab keegi vabakonnas asju arutades, et saadame nüüd ministrile, meerile ja kindlasti ka presidendile kirja, või veel võimsam, teeme ühispöördumise. Enamasti kirjutatakse dokumendiregistri musta auku ja eneserahulduslik pressiteade; või harta kõigile eestimaa rahvastele, mis mõjub hüsteeriliselt sõltumata allkirjastanute arvust või mainest. Inimeste veenmiseks tuleb nendega ikka vahetult rääkida, neid kaasata, neile näidata. Nii probleeme kui ka lahendusi.

Ikka kohtab aga klišeesid, mis rahuliku arutelu väärtust muudkui pisendavad. Moodusta komisjon, kui ideed tappa tahad. Mis pagana mõttetalgud, see pole ju ära tegemine? No kaua võib jahvatada, hakkame lõpuks tegutsema! Eriti venekeelsete elanike arust peab arutelu just nimelt vähemasti resolutsiooniga lõppema, arvamusfestival jääb neile eriti võõraks.

Kaasamine ning osalemine aga tähendavadki võimalikult paljudega läbi rääkimist, et tegu õige saaks. Koosolekutel osalemise ning nende juhtimise kultuur võib olla teinekord nadi, aga silmast silma asjade arutamine paistab siiani tõhusaim viis keskpõrandal trehvata.

Kui sa teemat valdad, räägid selgelt ja lühidalt, rahulikult nagunii, võetakse sind üsna tõenäoliselt kuulda. Ametnikel ja poliitikutel on ju endil ka vaja mõistlikke ideid, et õigusloome saaks kvaliteetne ning parteidel koguneks toetajaid. Kes kipub tühja lobisema ja liialdustesse kalduma, pole üheski olukorras tõsiseltvõetav. Laia pintsliga illustreerimine ja alati igaks juhuks hukatuse kraaksumine kipuvad aga vabakonna arsenalis ettepoole.

Mõnigi kord nõustun kriitikutega, kes huvigruppide räuskamist eneseolu õigustamiseks peavad. Kui me ikka regulaarselt ja resoluutselt ei vastandu, pole me head huvikaitsjad ja kindlasti pole me kodanikuühiskond, kui me valitsuselt veel ka raha vastu võtame. Pole aga näha, et kompromissitud ilmaremontijad oma huvide kaitsmises väga edukad oleksid. Et valitsus maksabki – ka kriitiliste – ekspertarvamuste eest, peaks olema hoopis levinum, mitte vastupidi.

Sektorite või institutsioonide vahel ei saa olla suhteid kui selliseid. Koostööprotokoll ja kas või kaasamise hea tava on kõigest paberiribad tuules, päriselus taandub kõik ikka inimestele, nende omadustele ja isiklikule klapile. Meie riiki juhivad ametnikud ning nendega tuleb poliitikutest enamgi läbi saada, tahame või ei.

Õnnetuseks sõltub väikeses riigis jubedalt ühest inimest: nii nagu piiratud ametnik võib aastateks valdkonna tasakaalus arengu halvata, suudab seda ka sõge aktivist. Kui keegi sulle ikka inimesena vastik on, ei taha sa teda nähagi, rääkimata kuulda võtmisest. Ametnikku saab sundida küll järgima põhiseadust või head haldustava (mis pole isegi kirja pandud), kuid inimest ei saa kohustada teisega läbi saama, ammugi mõnd huvigrupi esindajat usaldama.

Alles usaldus paneb aga demokraatia tööle. Minu kogemuses toimib kaasamine ideaalilähedaselt, kui suhted on nii head, et ametnik helistab nõu küsimiseks minule, mitte ma ei pea ise oherdiaugust sisse pressima. Kui ta usaldab mulle AK märkega dokumente. Kui ma leian enda kirjutatut memorandumist, mille alusel valitsus põhimõttelise otsuse teeb. Eeldusel muidugi, et ma ei esinda rikast ja jõulist ärihuvi, vaid avalikkuse omi. Muidu oleks tegu lobitööga selle halvimas tähenduses.

Kirja saatmisega samane umbtee on ka petitsiooniõigus. Kena, et selline võimalus rahvakogu tuules loodi, aga esiteks on igal mõeldaval siilil ja mättal parlamendis oma toetusrühm. Teiseks, kui sa ei leia ühtainust riigikogu liiget – piisav eelnõu esitamiseks –, kes su ideed toetaks ja selle oma kolleegidele maha müüks, on 1000 või 10 000 allkirja kogumine lihtsalt kollektiivne ajaraisk ja endale illusiooni loomine, et vaat kus nüüd tegime. Samahästi võid need pookstavid munakivi ümber puserdatuna Eiki Nestori aknast sisse visata – mõju on sarnane.

Üsna vähetõhus tundub oma suhtelises vägivaldsuses ka meeleavaldus demokraatia tööriistana ning ega ma lõppeks usu otsedemokraatiassegi. Viimane oleks taas kole kulukas viis populismibuumis demokraatiat mängida, kui sama küsimuse saaks laua või mitme taga selgeks rääkida. Vaid siis olen ma ka veendunud, et inimesed on omale asja selgeks teinud ja mõistavad tehtava otsuse tagamaid ning mõju, mitte ei vajutata laiki alla kõige lihtsamale lahendusele väga keerulise probleemi juures.

Eesti praeguse ühiskonna toimekokteil esindamisest ja osalemisest on juba piisavalt küps demokraatia, kus vabakond ei peaks näitama musklit, vaid argumenti. Jõud kipub tekitama vastujõu, sõbralikkus ja asjalikkus võimendavad jälle noid omadusi. Ja kui keegi sind kuude või aastate kaupa kuulda ei võta ja muid põhjusi (parteipoliitika, ärihuvi) ei esine, maksab äkki lõputu ulgumise vahelduseks oma vabaühendusele uus juht valida. •

Arutelu teemal “Poliitiline eksperiment: kas kodanikuühiskonna meetodid töötavad?” toimub arvamusfestivali osalusdemokraatia alal 12. augustil kell 16. Osalevad riigikogu esimees Eiki Nestor, vabaühenduste liidust Alari Rammo ja Loomuse juhataja Kadri Taperson. Juttu juhib portaali Estonian World peatoimetaja Silver Tambur.

Tegemist on artiklite sarjaga, mille Eesti vabaühenduste liit ja ERR avaldavad koostöös, juhatamaks sisse Paides 11.-12. augustil toimuva arvamusfestivali.

Toimetaja: Rain Kooli



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: