Korruptsioonikomisjon ja maksuamet hoiduvad Rõivase elustiili hindamast ({{commentsTotal}})

Taavi Rõivase ja Luisa Värgi pulmad
Taavi Rõivase ja Luisa Värgi pulmad Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

332 000-eurose laenukoormusega endine peaminister Taavi Rõivas (RE), kes pidas luksusliku pulmapeo, tundub elavat üle võimete, ent riigikogu korruptsioonikomisjon ega maksuamet pea vajalikuks uurida, kuidas Rõivas nii laia joonega elu saab elada ning kas ta maksis oma pulmapeo eest täielikult ise.

Eestlane on oma kodu usku inimene, mis tähendab, et 78 protsenti peredest omab kinnisvara. Soov kinnisvara omada tähendab aga paljudele eluasemelaenu võtmist - Eesti peredest maksab eluasemelaenu umbes viiendik.

Ka endine peaminister Taavi Rõivas on kinnisvara soetamiseks kõvasti laenu võtnud. 7. augustil esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt on tal kohustus Danske panga ees 297 872 euro ulatuses ja Swedbanki ees 34 457 euro ulatuses, kokku on ta võlg pankadele 332 329 eurot. Seevastu teenis ta aastaga kokku 69 860 eurot.

Võrdluseks: keskmiselt on kinnisvara ostmiseks laenu võtnud Eesti elaniku kohustus panga ees pisut üle 60 000 euro ehk 5,5 korda vähem kui endisel peaministril. Tõsi, ka aasta jooksul teenitu on Eestis keskmiselt vaid 13 836 eurot.

Rõivas üritab juba pikemat aega müüa maha majaosa Tallinnas, Kassisabas, Wismari tänaval, mis hoiab ta püsikulusid kõrgena. Samal ajal tegeleb ta sünnikodu taastamisega, mis on samuti kulukas ettevõtmine ning just selle rahastamiseks Wismari tänava kodu müüki pandigi.

Samal ajal elab perekond Rõivas Gert ja Kristi Tiivaselt - kes oli tema majandusnõunik - üüritud 600-ruutmeetrises kultuurimälestiseks tunnistatud Laidoneri villas Tõnismäel, mille üürihind võiks turul ulatuda maaklerite hinnangul vähemalt 3000 euroni, samal ajal kui Rõivas teenib riigikogu aseesimehena 4495-eurost brutopalka.

Seega ei tundu Wismari kodust väljakolimine ja luksuslikku üürivillasse elama asumine kuidagi kulude kokkuhoiuna, mida Rõivased isakodu taastamiseks ette pidid võtma. Samas pole aga teada, kui palju Rõivas Tiivastele tegelikult üüri maksab ning kui suured on kaasnevad kommunaalkulud - Taavi Rõivas jättis ERR-i päringule vastamata.

Luksuslikud pulmad Mercedestega

Olukorras, kus Rõivastel pole õnnestunud veel Wismari tänava majaosa maha müüa, mis on vajalik Nõmmel asuva sünnikodu taastamiseks, tekitas paljudes küsimusi luksusliku ja mitte millegi pealt kokku hoitud pulma korraldamine. Mitme pulmakorraldaja hinnangul võis Rõivaste pulm minna maksma vähemalt 40 000 eurot. Kust selleks raha tuli?

Paljudele pole jäänud tähelepanuta Taavi Rõivase lähedased suhted Mercedeseid edasi müüva autoärimees Väino Kaldojaga, kelle Rõivas viis kokku ka Saksa kantsleri Angela Merkeliga viimase visiidi ajal Eestisse. Vaadates Rõivaste pulmas olulist rolli mänginud Mercedeste autoparki - alates uunikumidest, lõpetades kaasaegsete luksusautodega, mis kõik pulmaautoks olid valitud -, tekib küsimus, kas Kaldoja võttis suure osa pulmakuludest enda kanda. Kui see aga nii ei olnud, siis kust võttis niigi kõrge laenukoormusega Rõivas raha nii kallite pulmade pidamiseks?

Võrus reservohvitseride kursustel viibiv Rõivas jättis ERR-i päringule mitme päeva jooksul vastamata.

Ka riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Andres Herkel ei kiirusta Rõivaselt aru pärima, et välistada korruptsioonioht, mis kaasneks sellega koheselt, kui Rõivas võtaks vastu teeneid või soodustusi eluaseme või pulmade eest.

"Võib-olla ta võttis laenu," pakub Herkel (VE), ehkki just selle komisjoni asi olekski välja selgitada, kas võttis, et välistada võimalik korruptsioonioht.

"Küsimus on, ma saan küsimusest aru, aga vastust ei ole. Ma usun, et see vastus ka tuleb, kui ajakirjandus küsib," ütleb Herkel puigeldes. Küsimusele, kust see vastus siis tulema peaks, vastab Herkel, et eks ikka Taavi Rõivaselt endalt.

"Ma ei soovi seda teemat praegu arendada," teatab Herkel närviliselt, lisades, et korruptsioonivastane komisjon tegeleb riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonidega ning need vaadatakse korraliselt läbi sügisel.

Ka korruptsioonivastase komisjoni aseesimees Anneli Ott (KE) ei saa aru, miks see küsimus komisjoni puudutama peaks.

"See ei ole ju tema tööga seotud," leiab Ott, lisades, et ei ole selle teemaga siiski kursis ja ei tahaks enne asjade endale selgeks tegemist ka mingit seisukohta võtta.

Maksuamet seisukohta ei võta

Ka maksu- ja tolliamet hoidub Rõivase osas seisukohta võtmast ning räägib üleüldisest automaatsest kontrollist, mida kohaldatakse kõigile tuludeklaratsiooni esitanud füüsilistele isikutele.

"Eraisikud deklareerivad oma tulud kord aastas füüsilise isiku tulude deklaratsioonil ning kõik deklaratsioonid läbivad ka automaatse riskide kontrolli. Kui me märkame esitatud deklaratsioonis ebakõla, siis läheb deklaratsioon täiendavasse kontrolli ning võtame esitajaga ühendust ja selgitame olukorda. 2015. aasta kohta esitatud deklaratsioonidest läks järelkontrolli 1,7 protsenti," ütleb ameti pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Toimetaja: Merilin Pärli



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: