Üha rohkem ettevõtteid on teistele võlgu

Creditinfo Eesti statistikast selgub, et ettevõtete võlad teistele ettevõtetele on teinud aastaga hüppelise kasvu. Kasvanud on ka maksuvõlgade mediaankeskmine summa.
Tänavu esimesel poolaastal oli võlgu iga kaheksas väikeettevõte. Äriühingutest, mille keskmine töötajate arv jääb vahemikku 10-49 inimest, on maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete osakaal vastavalt 12,3 ja viis protsenti.
Hüppelise 35,6 protsendilise tõusu tegid maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad, jõudes 32,7 miljoni euro tasemele. Silma torkasid enim ehitussektori ligi neljakordne ja kinnisvaraalase tegevuse 3,2-kordne maksehäirete summade kasv. Samas mediaankeskmine maksehäire summa, 932 eurot, jäi eelmise aasta tasemele.
Maksuvõlgade summad ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid aastaga 7,5 protsenti ning moodustasid kokku 37,2 miljonit eurot. Maksuvõlgade suurenemine toimus enim finants- ja kindlustustegevuses (3,5 korda), veondus- ja laondussektoris (65,5 protsenti) ning ehitussektoris (26,5 protsenti). Mediaankeskmine maksuvõla summa on tõusnud 2768 euroni, mis on viimase viie aasta kõrgeim.
"Veondusega tegelevad ettevõtjad võib üldjoontes jagada kaheks: need vedajad, kes osutavad veoteenust pikaajaliste veolepingutega ja vedajad, kes sõlmivad igaks veoks lepingu. Pikaajaliste veolepingutega vedajate maksualane käitumine on parem, sest tagatud on kulude katteks vajalik tulubaas. Loomulikult võib olla ka siin häireid, kui risk on võetud liialt kõrge. Vedajatel, kes iga veo eel lepivad kokku lepingu tingimustes, ka veoteenuste tasus, on suurem võimalus sattuda olukorda, mis mõjutab maksualast käitumist. Näiteks viivitatakse teenustasude eest maksmisega või tekivad ettenägematud kulud teenuse osutamisel, nagu trahvid, õnnetus jne. Võib esineda ka juhtumeid, kus turu võitmiseks kasutatakse kliendi saamiseks madalamat veohinda maksude arvelt," põhjendas autoettevõtete liidu direktor Villem Tori veondusettevõtete sagedasi makseraskusi.
"Kui vaadata sektori maksualast käitumist tööjõumaksude seisukohast, siis on ka selliseid juhtumeid, kus veoteenust osutatakse, kuid tööjõukulu on null. Selge, et täna veel ei osuta keegi veoteenust sõidukiga, kus juht puudub. Vedajate seisukohast polegi väga oluline, kas töötasu on 700 või tuhat eurot kuus, tähtsam on, kas töötasult on tasutud maksud. Arvan, et tööjõumaksud ja nende mittemaksmine mõjutab kõige olulisemalt turu normaalset toimimist ning vajaks ka edaspidi suuremat tähelepanu," lisas Tori.
Võlasummade kasvu taustal võlgadega ettevõtete arvus suuri muutusi ei ole toimunud.
Maksehäiretega ettevõtteid oli 2017. aasta esimesel poolel pea sama palju kui aasta varem, 2,7 protsenti ehk 2120 aktiivset ettevõtet. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal on vähenenud 5,3 protsendini ehk riigile on võlgu 4257 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid on Eestis 2017. aasta augusti seisuga 11,1 protnsenti, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Eesti AS-i krediidihinnangute, ametliku maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 79 618 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Toimetaja: Merilin Pärli










