Türgi kohus mõistis Soome ajakirjaniku vangi ({{commentsTotal}})

Soome-türgi ajakirjanik Ayla Albayrak, arhiivifoto Yle veebilehelt.
Soome-türgi ajakirjanik Ayla Albayrak, arhiivifoto Yle veebilehelt. Autor/allikas: Yle

Türgi kohus mõistis Soome kodanikust ajakirjaniku Ayla Albayraki süüdi "terroristliku propaganda levitamises". Tegemist on esimese korraga, kui Türgi kohus Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikust ajakirjaniku vangi saadab.

Soome naisajakirjanikule mõisteti kahe aasta ja üheksa kuu pikkune vabadusekaotus. Albayrakil on nii Soome kui ka Türgi kodakondsus ning kohtuotsus tehti tema suhtes tagaselja, sest hetkel viibib ta New Yorgis, vahendas Yle.

Albayrak töötab USA ajalehe Wall Street Journal heaks ning kohtuprotsess on seotud tema tööga Türgi idaosas, kurdide poolt asustatud piirkondades. Türgi kohtu hinnangul olid Albayraki uudised, kus räägiti kurdidest separatistidest, "terroristliku propaganda levitamine".

Nii Albayrak kui ka tema tööandja lükkavad kohtu tõlgenduse tagasi. "See oli põhjendamatu kriminaalsüüdistus ja sobimatu tõlgendus, mis andis vale pildi meie tasakaalustatud reportaažist," rääkis Wall Street Journali toimetaja Gerard Baker, kelle sõnul oli artikli eesmärgiks anda tasakaalustatud pilt sündmustest Türgis ning selle ülesandega sai ajaleht ka hakkama.

Albayrak kinnitas, et tal on kavas kohtuotsus edasi kaevata. "Arvestades Türgi praegust õhkkonda, ei tohiks see jube otsus mulle üllatuseks olla, kuid see on seda ometi," selgitas ta ja juhtis tähelepanu sellele, et ka rahvusvahelistel väljaannetel ei õnnestu Türgi võimude poolset survestamist vältida.

Juriidilised arengud said alguse 2015. aasta augustis ilmunud artiklist, mis kirjeldas, kuidas kurdi separatistide tegevus pingestas konflikti Türgi kaguosas.

Täpsemalt puudutas reportaaž lahinguid Türgi valitsusvägede ja terroristlikuks organisatsiooniks kuulutatud Kurdistani Töölispartei (PKK) võitlejate vahel. Artiklis intervjuu andnute seas oli nii Türgi valitsuse kui ka kohaliku elanikkonna esindajaid. Samuti inimesi, kes Türgi võimude kinnitusel kuuluvad PKK noorteorganisatsiooni.

Sama aasta sügisel sai Albayrak teada, et tema suhtes on alustatud terrorismijuurdlust. Ajakirjaniku sõnul ei sisaldanud artikkel mingit terroriorganisatsiooni toetavat sisu.

Prokurör aga kasutas kohtuprotsessi ajal tõenditena ka Türgi veebiportaalis avaldatud refereeringut artiklist ning videot, kus oli näha PKK võitlejaid. Samas polnud ei Albayrakil ega Wall Street Journalil mingeid sidemeid selle veebilehega.

"Otsus näitab, kuidas Türgi võimud ei soovinud näha reportaaže operatsioonidest, mis olid käimas Türgi kaguosas," nentis Albayrak.

Albayrak on töötanud Wall Street Journali Istanbuli toimetuses alates 2010. aastast. Varem tegi ta kaastööd ka mitmetele Soome väljaannetele ja ka rahvusringhäälingule.

Türgis on vahi all teisigi EL-i ajakirjanikke

Wall Street Journali Istanbuli toimetus oli käesoleva aasta alguses ka üks Pulitzeri preemia kandidaatidest ja seda just töö eest, mis puudutab Türgi demokraatia ja sõnavabaduse probleeme.

Türgi võimud on juba pikemat aega üritanud mitmeid ajakirjanikke ja arvamusliidreid survestada. Pärast 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatset on aga võimud survet oluliselt tugevdanud.

Võimud on pidanud kinni ja vahistanud mitmeid välismaiseid ajakirjanikke, kellest mõnel on sarnaselt Albayrakile ka EL-i liikmesriigi kodakondsus. Albayrak oli aga välismaistest ajakirjanikest esimene, kelle suhtes on jõutud ka kohtuotsuseni. Näiteks on Die Welti ajakirjaniku Deniz Yücel vahistamine tekitanud tõsise kriisi Berliini ja Ankara vahel.

Kokku on võimud pärast riigipöördekatset hoidnud vahistatutena rohkem kui 50 000 inimest, kelle seas ajakirjanikke on umbes 150-300. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel on Türgi vahi alla võetud ajakirjanike poolest hetkel maailmas esikohal.

Samuti on Türgi võimud president Recep Tayyip Erdogani kehtestatud eriolukorrale viidates sulgenud kümneid ajakirjandusväljaandeid.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: