Narva kolledži direktori sõnul käib piirilinnas häälte ostmine ({{commentsTotal}})

{{1507717860000 | amCalendar}}

Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas kirjutas sotsiaalmeedias, et temani jõudnud info kohaselt pakuti Narvas kooliõpilastele häälte eest rahalist tasu.

"Õpetajad veavad autodega (et ei paistaks liiga silma) õpilasi valimisjaokskondadesse. Valimisjaoskonna juht peab häält tõstma, et valijad ei pildistaks oma hääletussedeleid. Tõendatud õige numbri kirjapanemise eest saab 10€," kirjutas Kallas Facebookis.

Kallas ütles ERR-ile, et kuulis juhtumi kohta kohalikult ajakirjanikult ja tema ise selle toimumist fikseerinud ei ole.

"Kohalik ajakirjanik ütles, et [valimis]jaoskonna ülem on olnud juba hüsteerias, kuna inimesed pildistavad oma täidetud hääletussedeleid," lausus Kallas.

Kallas nõustus, et tegemist on tõsiste süüdistustega, aga rõhutas, et ta ei süüdista kedagi konkreetselt. "Ma ei süüdista kedagi, ma väidan, et Narvas on väga palju ebaeetilist käitumist valimiskampaania ajal," lausus ta.

"Ega mina neid rikkumisi fikseerinud ei ole. See on see, mida ma kuulen erinevatest allikatest. Osad on algallikatest tulnud nii, et inimene on ise rääkinud, et temaga on see juhtunud ja teistel puhkudel ma kuulen näiteks kohalikelt ajakirjanikelt, kes on kuskil näinud midagi. Ma ei ole politsei, kellel on avaldused olemas," ütles Kallas.

"Minu postitus on põhjustatud sellest šokist, sest erinevat infot erinevatest kanalitest tuli eile niivõrd palju ja see on nii massiline. Ei ole küsimus selles, et kuskil ühes jaokskonnas keegi pildistas ühte hääletussedelit või, et üks kool järsku käis Narva Vees ekskursioonil. Ei, kõik koolid käivad, kõik klassid, massiliselt," kommenteeris Kallas.

"Tegelikult need bussiekskurisoonid Narva Vette - see on kõik fikseeritud ja Narva vesi ise ka tunnistab, et need toimuvad. Mis seal täpselt ekskursioonide ajal räägitakse, seda ei ole keegi tuvastanud. Küsimus on selles, miks neid ekskursioone tehakse 10. oktoobril, miks ei saa Narva Vees ekskursiooni teha näiteks 20. novembril," lausus Kallas.

"Ma olen näinud ühe kooli direktori kirja lapsevanematele, mis saadeti läbi e-kooli. See kiri on mul olemas. Kasutades kooli ressurssi saadeti lapsevanematele kiri ja paluti tema poolt hääletada," ütles ta.

"Mind kohutavalt häirib see, et tegelikult ei ole võimalik Narvas tuvastada ausalt valimistulemusi. Mul ei ole midagi selle vastu, kui Keskerakond võidab. Mul ei ole maailmavaateliselt või mingit muud põhjust olla Keskerakonna vastu, ma lihtsalt tahan, et need valimised oleksid ausad," sõnas Kallas.

"Kui niimoodi manipuleeritakse häältega, mõjutatakse, kasutatakse admin-ressurssi, oma mõjuvõimu, siis tegelikult ei saa valimistulemusi ausateks nimetada. Me tegelikult ju sel juhul ei tea, kui suur on Keskerakonna toetus Narvas. Need ei ole ausad valimised," ütles ta veel.

Käesolevatel kohalikel valimistel Kristina Kallas ei kandideeri. Kallas ütles, et nõustab valimisliidu Meie Narva esinumbrit Katri Raiki, aga ei kuulu tema kampaaniameeskonda.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: