Kaupo Meiel: valimised pakkugu rohkem vaatemängu

Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Isegi toladest kandidaadid on nii etteaimatavad, et ei paku vähimatki lusti, mõjudes hoopis tüütuna – kuigi nad on vähemalt siirad, erinevalt lühiajaliselt tola mängivatest tõsistest poliitikutest, kirjeldab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised jõuavad neil päevil lõpusirgele. Väga paljud on oma valiku juba teinud, aga hulganisti leidub neidki, kes suunduvad pühapäeval valimisjaoskonda, et demokraatia hõngu vahetult tunda.

Küllap hingavad aktiivset kampaaniat teinud kandidaadid kergendunult, sest raske ja pingutava maratoni finiš paistab.

Inimlikus plaanis on mul poliitikutest päris kahju. Nädalate viisi pidid nad head nägu tegema, suhtlema inimestega turuväravais ja bussipeatustes. Debatid tahtsid pidamist, nägu näitamist ja lubadused lubamist. Valimiskampaaniatele leitakse aega perekonna, lõbustuste ja muu töö kõrvalt. Usinamat kandidaati ei tunne kodus enam koergi ära, sest ta pole oma inimhooldajat nii pikka aega näinud.

Kõige kurvem on see, et samal ajal, kui kandidaadid lausa nahast välja poevad, et valijaid meelitada ja konkurente mõnitada, ei pälvi neist keegi rahva jäägitut armastust, sest nüüdseks leidub vähe neid, kellel kampaaniast suurt väsimust poleks ja kes tahaks mõnd järjekordset hüüdlauset kuulda või järjekordset valimisreklaami postkastist leida.

Iga raamatu- või filmisõber teab, et kõige parem on see teos, mis suudab tarbija huvi algusest lõpuni üleval hoida. Suurepärane romaan ja leidlikult teostatud linateos haaravad lugeja või vaataja jäägitult endasse ja pinge ei kao enne, kui viimase lehekülje ja viimase stseeniga lõpule jõuad. Valimiskampaania pinge lahtub seevastu umbes esimesel kolmandikul ning sellest edasi on ainult üks kummivenitamine. Kummi aitas veelgi venitada poliitilise välireklaami keeld, mis nihutas kampaaniate alguse kuu-kaks varasemaks.

Kunstilises plaanis on valimised end igal juhul ammendanud. Mõned detailid võivad ju iga kord erineda, kuid põhimõte on jäänud samaks. Isegi toladest kandidaadid on nii etteaimatavad, et ei paku vähimatki lusti, mõjudes hoopis tüütuna, kuigi nad on vähemalt siirad, erinevalt lühiajaliselt tola mängivatest tõsistest poliitikutest.

Elevust oleks märksa rohkem vaja. Seega võiks valimised korraldada näiteks tõsieluteleseriaalina. Kõik kandidaadid viiakse toidu ja joogita üksikule saarele, kus kaamerate jälgimise all selguvadki volikogu järgmise koosseisu liikmed. Televaatajatele on antud õigus saatesse helistada ja hääletada, kes järgmisena haidele söödaks saadetakse.

Laulu- ja naljasaated on televaatajatele väga meelepärast ning seegi formaat sobiks hästi valimiste korraldamiseks. Rahvas valib, kes volikokku jõuab, kandidaadid maksavad peale, et osaleda tohiksid ning lõbu on laialt. Vahest tundub see mõte kuidagi kerglane, aga kui meenutame, milliste isetegevuslike laulu- ja tantsunumbritega praeguselgi kampaaniaperioodil on esinetud, muudaks vastav telesari tulemuse lihtsalt kvaliteetsemaks.

Valimiste vaatemängulisuse tõstmisel võib samuti eeskuju võtta George R. R. Martini "Jää ja tule laulust" ning selle põhjal valminud teleseriaalist "Troonide mäng". Volikogude liikmed valitakse niisiis võitluse käigus. Praegu reklaamib mõnigi erakond oma kandidaate kui kõige tugevamaid, aga turniiril saaks mõõga ja piigi abil koheselt selgeks, kas see vastab tõele või mitte.

Poliitikuid teadagi eriti ei armastata ning igal tänavaküsitlusel ütleksid inimesed, et jube palju on neid siginenud. Kui volikogu valimised viidaks läbi areenil, jääks poliitikuid iga korraga järjest vähemaks. Lisaks verisele vaatemängule, mida oskab iga kultuurne inimene vääriliselt hinnata, on turniiril needki eelised, et valimised ei kesta väga kaua ning pealegi pole mõõgal erinevalt ID-kaardist turvaauke.

Seekordsetel valimistel erilist vaatemängu me kahjuks nautida ei ole saanud, kuigi Jevgeni Ossinovskit tahtnuks küll Mart Helmega päriselt mõõkasid ristamas näha, sest kõik see niisama ärplemine hakkas mõjuma kui armunute esimene tüli. Aga hea küll, ega kohe ja kõike ka ei saa, aga paari aasta pärast toimuvad riigikogu valimised on loodetavasti küll juba keskajastatud. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: