Urmas Veersalu võrdleb kroonitegu teraapiaga. "Mina tegin esimesed rookroonid, kui ma olin umbes 11-aastane. Mulle endale selle pärast meeldis seda teha, et paberist meisterdamine oli juba liiga lihtne, aga puidutöö oskusi veel ei olnud. Siis ma avastasin selle roo ja tundus, et see on peaaegu nagu puit. sellest sai teha tõesti väga erinevaid geomeetrilisi kujundeid," rääkis Veersalu.

Kroonimeisterdamise tõid Eestisse rannarootslased, kuid rahvusvaheliselt kasutatava nime "himmel" andsid laekaunistusele hoopis soomlased. Soomes tehakse kroone rukkikõrtest, nagu ka Leedus. Eesti omapära on pilliroog. Kroone meisterdati näiteks jõuludeks, pulmadeks ja lihavõteteks.

Eestis tehtud rookrooniga saab leedulaste rekord üle trumbatud nii kubatuurilt, kui ka külje pikkuselt. Leedulastel oli külje pikkus Veersalu sõnul 150 sentimeetrit, kuid tema juhendamisel valminud kroonil 230. "See on mitmekordselt ületehtud rekord," sõnas Veersalu.

Rekordit püüdlevat krooni meisterdas umbes 1000 inimest ja selleks tehti on 1834 kaheksatahukat. Kroonitegu said Tallinnas Saku suurhallis peetud Mardilaadal õppida kõik soovijad.