EISA otsib partnerit, kes tegeleks Eesti kui reisisihtkoha müügiedenduse ja äriturundusega hulgimüüjatele, reisikorraldajatele, reisiagentidele ja muudele ettevõtetele ning pakuks ka kommunikatsiooniteenuseid. Selleks on EISA-l ette nähtud kolm miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning raamleping sõlmitakse kõige enam kaheks aastaks. 

Hangitavate teenuste abil peaks Eesti kui sihtkoha tuntus suurenema ja kasvama nõudlus Eesti turismi järele.

Lisaks algatas EISA sel nädalal miljoni euro suuruse mahuga hanke, et leida ka e-residentsuse programmi kommunikatsiooni elluviijat. Partneri ülesandeks saab hanketingimuste kohaselt välisturgudele sõnumi viimine, et Eesti on maailmas kiireim ja efektiivseim võimalus luua ja juhtida Euroopa Liidu ettevõtet sõltumata asukohast ning ning positsioneerida Eestit kui globaalse ärikeskkonna ja digitaalse ettevõtluse eestvedajat.

Septembris lõppes EISA-l 300 000 euro suuruse mahuga hange, millega otsiti äriturunduse teenuse pakkujat Jaapani ja USA turgudel Beyond Nordics koostööprojekti raames. See on projekt, kus USA-ja Jaapani turgudele tutvustatakse ühise turismisihtkohana Eestit, Lätit ja Soome kaht linna. Praegu on käimas pakkumuste hindamine.

ERR uuris EISA-lt, kas niisuguse tegevuse majanduslikku kasu Eestile saab kuidagi mõõta ja kui suur see on.

EISA turismi välisturgude juht Agnia Nast ütles, et seda hinnatakse mitmel tasandil ning kõige laiem näitaja on see, kui palju väliskülastajad Eestis kulutavad.

"2025. aastal oli see summa 1,65 miljardit eurot ehk 10 protsenti rohkem kui aasta varem. Koos Eesti reisijateveo ettevõtete ekspordituluga ulatus turismiteenuste eksport 2,21 miljardi euroni," sõnas Nast.

Ta lisas, et neid summasid ei saa võtta ühe kampaania või hanke otsese tulemusena, sest seda, kas inimene Eestisse reisib, mõjutavad korraga paljud asjaolud: lennu- ja laevaühendused, hinnad, üldine majandusolukord, sihtkoha tuntus ning turismiettevõtete enda müügitöö.

"Seetõttu jälgime lisaks üldisele turismitulule ka oma tegevustele lähemaid tulemusi: milliseid kontakte saame Eesti ettevõtjatele luua, kas Eesti reisid jõuavad välismaiste reisikorraldajate pakkumistesse ning kas koostööst sünnivad uued reisitooted, lepingud ja müük. Mõju külastajate arvule ja kulutustele võib avalduda alles pikema aja jooksul," lausus Nast.

Tema sõnul on kolme miljoni euro suuruse mahuga sihtturgude esindusteenuse hanke eesmärk, et EISA-l oleks vajaduse korral olemas kohalikku turgu tundev partner, kes aitab mõista, mida sealsed reisijad ja reisikorraldajad otsivad, jõuda õigete otsustajateni ning tuua Eesti ettevõtjatele kvaliteetseid kontakte.

"Kohapealse partneriga saame kiiremini märgata muutusi ja võimalusi ning neile reageerida. Väikese riigi jaoks on see oluline: kui tekib uus lennuühendus või huvi mõne Eesti reisitoote vastu, peame olema valmis kohe tegutsema," selgitas Nast.

Hanke rahastusallikaks on Euroopa struktuurifondid. Nelja-aastane leping hõlmab Nasti sõnul 15 turgu, kust on kõige suurem potentsiaal Eestisse külastajaid tuua ning turismitulu kasvatada. Ta rõhutas, et raamlepingu sõlmimine tähendab võimalust ja valmisolekut, mitte kohustust tellida.

"Otsustame konkreetsed tegevused ja nende mahu vastavalt sellele, kuidas turul läheb, millised on ühendused Eestiga, kus on Eesti kohta infopuudus ning milliseid kontakte meie ettevõtjad vajavad. Nii annab hange meile võimaluse tegutseda seal ja siis, kus sellest on kõige rohkem kasu," lausus Nast.

Riigi ootus on 10 000 uut e-residentsuse soovijat

EISA e-residentsuse programmi asejuhi Katriin Alasoo sõnul on nende kommunikatsioonihanke põhjuseks asjaolu, et riik on seadnud programmile omanikuootused ning nõukoda kinnitab igaks aastaks programmile konkreetsed eesmärgid.

"Hanke tulemusena ootame Suurbritannia turul tugevat partnerit, kes aitaks meil tulemuslikult sihtrühmani jõuda nii meediasuhete kui ka sündmuste kaudu. Eesmärk on toetada programmi strateegiliste eesmärkide saavutamist ning kasvatada uute e-residentide arvu," sõnas Alasoo.

Järgmiseks aastaks on e-residentsuse programmile seatud eesmärk tuua eri sihtturgudelt, sealhulgas Suurbritanniast 10 000 avaldust ning Eesti riigile maksutulu 102 miljonit eurot.

Alasoo tõi välja, et praeguseks on Suurbritanniast pärit e-residente üle 5600 ning rahvusvaheliste partnerite abil soovib EISA seda arvu järjepidevalt kasvatada.

"Loodud on 1576 ettevõtet ja statistikaameti andmetel laekus eelmisel aastal Suurbritannia päritolu e-residentide ettevõtetelt hinnanguliselt neli miljonit maksutulu," ütles ta. "Suurbritannia on üks kolmest olulisemast Euroopa sihtturust, kust pärinevad ettevõtjad loovad ja juhivad Eestis registreeritud ettevõtteid, panustades seeläbi Eesti majandusse ning maksutulu kasvu."

Alasoo märkis, et lisaks on inglise keel rahvusvaheline ärikeel ning ingliskeelsel meedial on oluline mõju ka väljaspool Suurbritanniat. Kajastused ingliskeelses meedias toetavad tema sõnul EISA eesmärke globaalselt, aidates suurendada nähtavust ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja teistel olulistel sihtturgudel.

Ta tõi esile, et tänavu on Suurbritannia PR-partneri toel saavutatud kajastusi mitmes mõjukas väljaandes, nagu näiteks Think Digital Partners, TechRound, Business Quarter, Startups Magazine, UK Tech News ja Euronews.

"Soovime jätkuvalt tugevdada Eesti kui erakordselt uuendusmeelse ja ettevõtjasõbraliku riigi rahvusvahelist tuntust ning toetada e-residentsuse programmi eesmärkide saavutamist, eriti arvestades, et eelolevatel aastatel on tulemas mitmed tehnoloogilised uuendused, mis eeldab efektiivset rahvusvahelist kommunikatsiooni," lisas e-residentsuse programmi asejuht.

EISA andmetel on e-residentsus Eesti riigile üks kõige suurema tasuvusega programme ning selle aasta augusti lõpu seisuga on e-residentsuse loodud otsene tulu Eesti riigile ületanud 465 miljonit eurot.

"Aastal 2025 tõi iga programmi toimimisse investeeritud euro riigile tagasi enam kui 12 eurot. Lisaks maksu- ja riigilõivutulule on e-residentsus toonud Eestile märkimisväärset rahvusvahelist meediatähelepanu, mille hinnanguline väärtus ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse," lausus Alasoo.

Samas on ERR varem kirjutanud, et e-residentsuse edunäitajaid on võimatu kontrollida, sest täpselt pole võimalik kindlaks teha, mis on selle kohta raporteeritud numbrite taga.

Jaapani ja USA turistide toomisel on partneriks Läti ja Soome

Septembris lõppenud USA ja Jaapani turgude hange on Alasoo sõnul seotud Beyond Nordicsi programmiga, mida viiakse ellu koos Soome ja Läti partneritega. Koos partneritega on selle eelarve 2,8 miljonit eurot. 80 protsenti eelarvest tuleb Euroopa Liidu Interregi programmist.

"Eesti kutsuti projekti Soome algatusel kui USA ja Jaapani turul silmapaistva kogemusega riiklik turismiturundusagentuur piirkonnas," lisas Alasoo.

Tema sõnul on USA ja Jaapani külastajad Eesti jaoks väärtuslikud, sest nende reisidega kaasnevad märkimisväärsed kulutused. Samas on neil Eestisse tulla pikk tee ja siin peab olema pakkuda piisavalt tugevaid ja kvaliteetseid elamusi ning häid põhjusi, et jääda kauemaks kui üheks peatuseks.

"Beyond Nordicsi kaudu arendame koos ettevõtjatega mitut sihtkohta ühendavaid reisitooteid ja aitame need USA ning Jaapani reisikorraldajate müüki viia. Projekti eesmärk on luua meie turismiettevõtjatele uusi müügivõimalusi, millest tuleks pikemas vaates rohkem külastusi ja turismitulu Eestisse," ütles Alasoo.

Juulis ütles EISA juht Ursel Velve ERR-ile, et asutuse tänavune turundus- ja kommunikatsioonieelarve on 6,5 miljonit eurot, mis jaguneb 20 sihtriigi ning eksport ja investeeringute, iduettevõtluse, kogukonna kasvatamise, e-residentsuse ja turismi vahel.

Samuti rääkis Velve toona, et asutus kasutab välisriikides suhtekorraldusagentuuride teenuseid, kuid on viimase aasta jooksul vähendanud oma kommunikatsioonitöötajate arvu 70-lt 39 inimesele ning koondanud senised eraldi üksused üheks osakonnaks.