OÜ Lõuna-Eesti Talumuna koos kinnistute omaniku Jäneselaane OÜ-ga soovis Väimelasse rajada Eesti suurima kanala, kuid kohalike elanike survel lõpetas Võru vallavolikogu mullu novembris kanala detailplaneeringu menetlemise.

Ettevõtted kaebasid otsuse kohtusse. Tartu halduskohus rahuldas 7. novembri otsusega arendajate kaebuse ning tühistas Võru vallavolikogu 2018. aasta novembri otsuse ja kohustas valda jätkama Väimela aleviku kinnistute detailplaneeringu koostamise menetlusega.

Kohus leidis, et selles menetlusetapis oli planeeringu koostamise lõpetamine ennatlik, sest planeerimissseadusega ette nähtud tingimused polnud täidetud ning et lihtsalt kogukonna vastuseisu tõttu ei saa planeeringut lõpetada, sest see muudaks nii mõneski piirkonnas ettevõtlusega tegelemise võimatuks.

"Planeeringuseaduse /.../ eesmärgiks ei ole võimaldada kogukonna suure vastuseisu tõttu kergekäeliselt lõpetada detailplaneeringute koostamine. Vastasel juhul ei oleks kohtu arvates teatud piirkondades ettevõtlusega tegelemine põhimõtteliselt võimalik, kuna tihti leidub isikuid, kes leiavad, et nende õigusi riivatakse ettevõtlusega tegelemisel ja on vastu detailplaneeringu menetluse jätkamisele," märkis halduskohus otsuses.

Kohtu hinnangul poldud menetlemise katkestamise ajaks ilmselge, et kogukonna vastuseis kaalub kaebajate huvid üle ja välistab planeeringu elluviimise tulevikus.

Vald nõustub otsusega

Võru vallavanem Kalmer Puusepp ütles ERR-ile, et vallavalitsuses pole kohtuotsusele veel juriidilist analüüsi tehtud, kuid volikogus on asja juba arutatud ning volikogu seisukoht oli, et otsust ei ole vaja edasi kaevata. "Tuleb tunnistada kohtuotsust ja planeeringu menetlemisega edasi minna," nentis vallavanem.

Puusepa hinnangul sai tõesti menetlus liiga kergekäeliselt pooleli jäetud. Suur mõju oli kohalike kogutud 627 protestiallkirjal.

"Me peame kogukonna seisukohast lugu, aga kuivõrd surve oli kohalike poolt nii suur, siis ei jõudnud me menetlemisega vajalike tõenditenigi – keskkonnamõju hindamist ei viidud lõpuni, selline surve oli kohaliku kogukonna poolt peal. Elanikud lubasid, et nad igal juhul vaidlustavad nagunii kõik mis võimalik ja kus iganes," meenutas Puusepp.

Puusepa sõnul on tegu kasuliku õppetunniga vallavalitsuse jaoks.

Võru vallal tuleb nüüd suurkanala planeeringuga edasi tegelda, kuid enne tuleb kindlaks teha, kas ettevõtjad on üldse suurkanala rajamisest veel huvitatud. Vähem kui kuu aega tagasi ütles Jäneselaane OÜ juht Ats Albert Lõunalehele, et ettevõte andis vallale teada, et ei kavatse enam Väimelasse kanalat rajada ning lubas teha menetluse lõpetamiseks taotluse.

Puusepa sõnul ei saa nad omanike meedias väljaöeldule toetuda, menetluse lõpetamiseks on vaja ettevõtjate kirjalikku taotlust.

"Meie ootus on see, et arendaja esitakse sellisel juhul kirjaliku avalduse detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Hetkel avaldust esitatud ei ole. Me pöördume nende poole, et kas nad on nõus, et jätkame detailplaneeringu menetlusega. Kui nad seda ei soovi, siis peavad nad avalduse esitama, sest meil käivad siin (sellised) asjad ikka paberi peal," rääkis Puusepp.

Ettevõtjad pole veel otsust teinud

OÜ Lõuna-Eestis Talumuna juhatuse liige Tõnu Vetik ütles ERR-ile, et jätkamise või mittejätkamise otsust pole veel ettevõttes tehtud ega seisukohta võetud, sest uudis on alles nii värske.

"Ma eeldasin, et käime võib-olla kümme aastat kohut, ja sel juhul ei oleks (kanala rajamisega jätkamine) olnud mõistlik. Olukorrad muutuvad ja hetkel ei oska öelda. Eks läheb nädal aega, siis on võib-olla otsus tehtud," lausus ta.

Ka Jäneselaane OÜ juht Ats Albert ütles, et otsust pole veel tehtud, sest kohtuotsust on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada. Samuti oleks vaja vallavalitsuse ametlikku kinnitust, et vald otsust tõesti edasi ei kaeba.

"Ei saa välistada, et tuleb edasikaebamine mõnest teisest kohtas. Kuni mu laua peal ei ole kirjalikku vallavalitsuse kinnitust, et nad edasi ei kaeba, ei saa seda veel tõsiselt võtta," ütles ta.

Kui vald aasta tagasi protsessi seisma pani, ütles Vetik, et soovib, et vald hüvitab tehtud kulud. Aastaga pole see seisukoht muutunud. "Kahjutasu teema ei ole laualt maas. Kui otsustame planeeringumenetluse lõpetada, siis ikkagi pöördume kahjunõudega (valla poole). See ei oleks õige, et ütleme lihtsalt, et nojah, sorry, läheme nüüd edasi. Soovime ikkagi sel juhul, et kulutused kompenseeritaks," märkis Vetik.

Vetiku sõnul on viimase aasta jooksul juba uusi plaane tehtud ja mujalt suurkanala jaoks kohta otsitud. "Ma arvan, et õrrekana muna on Eestis vaja, see (kanala) tuleb ühel hetkel nagunii ära teha. Oleme väikseid ettevalmistusi vahepeal teinud. Ei saa öelda, et uus koht oleks välja valitud, kuid oleme vahepeal aruatnud ja plaane teinud," rääkis ta.

OÜ-l Lõuna-Eesti Talumuna ja Jäneselaane OÜ-l oli soov rajada Väimelasse Eesti suurim kanala, mis varustaks ostukette õrrekanade munadega. 40 protsenti õrrekanamunadest tuuakse praegu Eestisse Lätist ja Leedust, kuna Eestis ei suudeta neid piisavalt toota.