Osaühing Lõuna-Eesti Talumuna on Väimela arendusse magama pannud kümneid tuhandeid eurosid ja poolteist aastat. Nagu kolmapäeval selgus, et kõik on astaja. Rahast enam on neil kahju just ajast.

"Meie oleme ju ka omalt poolt ostukettidele väljalubanud, et me varustame neid Eestis toodetud õrrekanade munadega, mida me tänu sellele protsessile pole võimelised tegema ehk me peame neid tingimusi uuesti ringi rääkima," ütles ettevõtte juhatuse liige Tõnu Vetik.

40 protsenti õrrekanamunadest tuuakse praegu Eestisse Lätist ja Leedust, kuna Eestis ei suudeta neid piisavalt toota. Seda enam on Vetik asjade sellises arengus pettunud, ent kohtusse ei plaani ta esialgu pöörduda.

"Me loodame siiski, et saame vallaga kohtuvälise kokkuleppe. On selline ootus ja eeldus küll, et vald võiks siis selle rahalise poole hüvitada," sõnas Vetik.

Ühes Lõuna-Eesti talumunaga Väimelasse kanalat planeerinud ning vastavate kinnistute omanik osaühingust Jäneselaanest öeldakse, et selliste arenduste tegemine ei tohiks sõltuda pelgalt kogutud allkirjadest.

"Avalikuse vastasseis ei ole kindlasti see, kui neid allkirju kogutakse. Ma ütleks, et tegelikult see peaks olema palju suuremat ringi puudutav ja argumenteeritud ja korrektselt välja toodud seisukohad, miks see siis avalikkust kahjustab," ütles ettevõtte omanik Ats Albert.

Võru vallavolikogus nõustutakse, et tegelikult ei tekitanud vallakodanike kogutud üle kuuesaja allkirja suurt usaldust.

"627 allkirja, Väimelas nii palju inimesi ei ole. Sellepärast ma ise olen arvamusel, et tegelikult allkirja andjad peaks olema need, keda see teema otseselt puudutab, kes seal kohapeal tegelikult päevast-päeva elavad," lausus Võru vallavolikogu esimees Aare Hollo.

Kokkuvõtvalt öeldakse Lõuna-Eesti talumunast, et juba on mitmed omavalitsused kutsunud neid oma territooriumile.

Tõnu Vetik sõnas: "Me kaardistame hetkel neid teisi võimalusi, vaatame mis sobib meile logistiliselt kõige paremini ja ma võin suure kindlusega öelda, et me kindlasti lähme selle protsessiga edasi."