Majanduseksperdid ootavad suurprojektide vastastelt suure pildi nägemist ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis on viimasel ajal osa majandusideid seiskunud huvigruppide vastuseisu tõttu. Majandusinimesed loodavad, et aktivistid suudavad oma seisukoha kaitsmise kõrval näha ka suurt pilti. Huvigruppide esindajad soovivad suuremat kaasamist.

Tselluloositehase aruteludest jäi kõlama mõte, et tartlastele pole tehast vaja, las ehitatakse see Ida-Virumaale. Väimelasse plaanitud kanala vastu oli rohkem inimesi, kui on piirkonnas elanikke. Need on vaid paar viimase aja näidet majandusplaanidest, mille planeeringu peatas survegruppide edukas tegevus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti suurim põlevkiviõli ja kemikaalide tootja VKG on projekte tehes põrganud keskkonnakaitsjate vastuseisule. VKG juhatuse aseesimees Meelis Eldermann peab loomulikuks, et huvigrupid kaitsevad endale tähtsaid teemasid, kuid oluline on näha ka suuremat pilti.

"Hoolimata sellest, kas on tegemist väiksemate või suuremate huvigruppidega, peavad nad esitama oma seisukohad argumenteeritult ja praeguste teadmiste baasilt, nii palju kui me teame praegu, et vältida sellist mõttetut üksteisest möödarääkimist. Ja kui rääkida kaasamisest, siis kaasamine eeldab ka mingit kultuuri ja kultuuritaset, mingit kokkulepitud reeglistikku," selgitas Eldermann.

Kohtla-Järve õhu puhtuse eest võitlev Allan Tamm nentis, et kindlasti oleks huvigrupid tugevamad, kui neid kaastataks protsessi rohkem ega kutsutaks vaid rahvakoosolekutele.

"Meie ametnikud pole harjunud sellega, et meie inimesed midagi nõuavad. Vist oli 20 aastat nii, et inimesed vaikisid ja ootasid. Nüüd, kus me tegime oma häält, siis tuli see üllatuseks," ütles Tamm.

Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman tõdes, et mõistagi on ametnikel raske sellistes olukordades otsuseid vastu võtta.

"Kui ametnik langetab otsuse, siis ta peab selle otsuse langetama kaalutletult. Ilmselgelt, kui meil on huvigrupid ja survegrupid ja poliitilsed arvamused, siis võib jääda ju selline mulje, et ühiskond on millegi vastu, kuigi see survegrupp võib olla väikesearvuline," rääkis Leppiman.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: